Brisbane. Kena, kuigi uksi on suts igav, aga eks tegevust leiab. Eile jalutasin mooda linna, plaan oli jouda siia raamatukokku, kuid juhtus see alles tana. Nimelt kord sattusin uhe kontserdi juurde, seal oli minu korval vana mees, kes tahtis hirmsasti jutustada ning seda teemadel poliitika, Stalin ning kui imeline maa on Austraalia. Tulin tulema. Siis oli jargmine etteaste, kuulasin ning avastasin selja taga uhe teise raamatukogu, huppasin sisse. Ja mis ma kuulen- nonda head naishaalt laulmas ja kitarr saatmas, nii, seda ma vajangi. Kuidas sinna saab? Otsin, otsin, soidan trepist ules ja seal nad on ning taitsa tasuta. Istun maha, veetsin seal kaks tundi. Kolm erinevat artisti, koik olid omamoodi monusad. Uks mees oli paris naljakas, tegi meele roomsaks. Tema leidis armastuse Darwinist, ise iirlane ning armastus on koikjal jajaja siis laulis: "I'm perfect, I'm perfect..." Palus, et inimesed kaasa laulaks, moni uksik uritas oelda, et ta on perfektne, heh, no siis uritasime koik koos laulda uhele Davidile, et tema on perfektne, siis inimesed viisakusest ikka momisesid kaasa, kuidas Sa ei utle teisele, et ta on PERFEKTNE? Vot, hiljem istusin kohvikus, kakao ja kook, monus. Ja joudsin jargmise lavani, seal laulis paks must tadi, et muusika teeb ta vabaks- ohh, see oli kull voimas! Lopuks laksin JB HI-FI'i ja ostsin mone plaadi.
Koik.
Sunday, May 31, 2009
Friday, May 22, 2009
Piletid olemas
Tapselt nii, ostsin need lopuks ara. Jandasin, mis ma jandasin, aga lopuks usna odava hinna ka leidsin. Tore, tore.
Tana porutan Bundabergist minema, aitab. Siin pole enam sugugi tood ja pole motet ma viimaseid nadalaid siin veeta, parem peesitan natuke ookeani aares ning klopsutan pilte teha, et siis puhkan. Hehee, tunne on nonna hea. Enne kummet andsin votme ara, nuud veel vaja asjad pakkida. Ma ei saa aru, pidevalt on nonna palju kodinaid, ometi kull olen koju saatnud ja siis isegi ara viskanud ning ega siin Bundabergis pole ostlemas kainud. Ei tea, ei tea.
Tana soidan bussiga 1770 Town'i, kus monda aega ja sealt tagasi Brisbane, kus vaatan samuti ringi. Hakkan ostlema, sest koik minu riided on jarsku vanad, jaaaa, ometi on mul kohver pungil. Brisbane'st Kuala Lumpurisse, seal olen kaks paeva, siis Londonisse, kus veedan oo Geerika juures ning ongi aeg jouda Tallinnasse. Kes teab, see teab.
Omamoodi tunne on, positiivne ja arev- see peaks tahendama head. Usun nonda. Ahjaa, tagasi seiklen ma uksinda, mis mulle taitsa meeldib, Anna jaab pisut pikemaks. Aga siit ma siis tulen, endal saared ville tais- zuccini lehed, mmm. Koik mu otsused on langetatud viimaste paevde jooksul, seega teised siinsed head tuttavad voi ehk moni ka sober ei oskanud oodata minu varakut lahkumist. Ja vot see on nii palju energiat andev tunne, kui naha mulle tegelikult vooraste inimeste nukrust, kuna ma panen siit minema. Neile toesti laheb korda...Oeh, aga selline on backpackeri elu voi ehk uldse elu- kord tervitame, siis aga aeg votta oma kompsud ning edasi. Ikka edasi.
Tana porutan Bundabergist minema, aitab. Siin pole enam sugugi tood ja pole motet ma viimaseid nadalaid siin veeta, parem peesitan natuke ookeani aares ning klopsutan pilte teha, et siis puhkan. Hehee, tunne on nonna hea. Enne kummet andsin votme ara, nuud veel vaja asjad pakkida. Ma ei saa aru, pidevalt on nonna palju kodinaid, ometi kull olen koju saatnud ja siis isegi ara viskanud ning ega siin Bundabergis pole ostlemas kainud. Ei tea, ei tea.
Tana soidan bussiga 1770 Town'i, kus monda aega ja sealt tagasi Brisbane, kus vaatan samuti ringi. Hakkan ostlema, sest koik minu riided on jarsku vanad, jaaaa, ometi on mul kohver pungil. Brisbane'st Kuala Lumpurisse, seal olen kaks paeva, siis Londonisse, kus veedan oo Geerika juures ning ongi aeg jouda Tallinnasse. Kes teab, see teab.
Omamoodi tunne on, positiivne ja arev- see peaks tahendama head. Usun nonda. Ahjaa, tagasi seiklen ma uksinda, mis mulle taitsa meeldib, Anna jaab pisut pikemaks. Aga siit ma siis tulen, endal saared ville tais- zuccini lehed, mmm. Koik mu otsused on langetatud viimaste paevde jooksul, seega teised siinsed head tuttavad voi ehk moni ka sober ei oskanud oodata minu varakut lahkumist. Ja vot see on nii palju energiat andev tunne, kui naha mulle tegelikult vooraste inimeste nukrust, kuna ma panen siit minema. Neile toesti laheb korda...Oeh, aga selline on backpackeri elu voi ehk uldse elu- kord tervitame, siis aga aeg votta oma kompsud ning edasi. Ikka edasi.
Saturday, May 16, 2009
Loin varava
Mangisin just poistega ja uhe saksa tudrukuga jalgpalli, oigemini ma uritasin, koik aga lidusid nonna kiiresti. Vahva oli siiski! Ei tea, kas hommikul saan voodist pusti, kuna istutamine ja hiljem jalgpall ei pruugi anda positiivset tulemust. Homme peaks taas tootama, saame naha.
Siis tuleb esmaspaev ning peaks miskit ara otsustama, jallegi, eks me vaatame.
Kuulmiseni.
Siis tuleb esmaspaev ning peaks miskit ara otsustama, jallegi, eks me vaatame.
Kuulmiseni.
Friday, May 15, 2009
Wednesday, May 13, 2009
Muudatused
Vahtetasin tuba, eile magasin palju paremini, isegi kaks lina sain ning tuliuue padja. Toas elan kahe inglase, kahe koreaka ja uhe sakslasega- tunduvad meeldivad inimesed. Vahemalt eelmisel ool ei norksanud keegi. Homme kuuest toole:) Ja ilm on jahedaks lainud, mina aga saatsin eelmisel kuul soojad riided koju. Tubli laps!
Sunday, May 10, 2009
Kusimus
11.mai. Jargmine kuu on juuni ja ma naasen kodumaale. Mul kull pole veel piletit, aga varsti tuleb midagi ara osta. Aeg-ajalt saan netti ja otsin, otsin, otsin haid pakkumisi, kuna siinsed eestlased teavad raakida, et netis leiab soodsaid pileteid. Hmm, ma pole just eriti osav, kui keegi tahab mind aidata, siis aga palun! Selleparast mul pole suurt aega kirjadele vastata, arge pidage viha- motlen teile rohkem kui tihti.
Endiselt ma soovin pigem koju kui jaada kauemaks. Samas, uha rohkem kaib peast labi mote, kas ma liialt ei kiirusta ehk tuleks enam ringi vaadata ning voib-olla elu Eestis pole tegelikult see, mida arvan end igatsevat. Muidugi, ma tahan vaga olla kodus, oma asjade keskel ja oma inimestega, aga koik see muu, mis mind vist minema ajas, kas see hakkab jalle ketrama? No vot, mitte ei tea. Tujud on huppelised ja motted aina tiirlevad uhes ja siis teises suunas. Olin juba usna monusas meeleolus, tootasin seitse paeva jarjest, lubati tood iga paev kuni juunini. Olin roomus ja nii valmis, et nuud onnestub- voin jaada rahule. Jah, miks ma seletan minevikus, kuna ma pole kolm viimast paeva sorteerinud, pakkinud paprikaid. Arvan, et nii mind kui saksa tudrukut vallandati, hehee- me ei sobinud liini peale toole, kuigi ma ei moista, miks. Liiga lahedad. Ahh, mulle ei maitsegi paprikad. Paneb aga imestama, kui vastikult kahepalgelised on inimesed. Raakisin oma viimasel paeval sealse bossiga, kusisin palgalipikut, ta naeratas ja lubas anda esmaspaeval ehk siis tana. Sama naine, kes andis tood juunini, va inetu naine on kah.
Tahaks nautida oma jarele jaanud nadalaid, kuid ikka kipub pahe see ja teine mote, siis aga vaatan ringi ning minu korval olevatel inimestel on samasugused mured, seega polegi pohjust olla nukker- tuleb hoida tuju uleval. Mhmh, kaisingi valja monele inimesele, et voiks koos ohtustada, mil uhel ohtul teen mina suua, siis koreakas, siis hiinakas, siis jaapanlane...eile oli viies uhine eine, mil kokkas sakslanna. Snitsel ja kartul, heh. Tana jargmise koreaka kord, vurtsikas kana, mmm...
No ja voiks arvata, et saan hommikuti kaua magada, tood ju pole, kuid kus sellega- meil on kook samas ruumis, kus ka voodid ning pea iga hommik avan oma silmad praemuna sarina voi koreakate jutustamise peale. Nad ikka ei saa paris hasti aru, et kui nemad on arkvel, siis ei pea seda olema teised. Mulle ju meeldivad nad, kuid aeg-ajalt ajavad mu lausa marru. Kord soitsime tagasi hostelisse peale vasitavat toopaeva, ronisin meelega bussi tagumisele istmele, kus kuuleb raadiot- ei, mina ei kuulnud miskit, kuna nii minu korval kui ees olid koreakad ja nad aina seletasid ja seletasid, muidugi korea keeles, mis on kuidagi vali. Olin justkui nurka aetud ega saanud end kuidagi aidata nagu keegi oleks ahistanud. Ja siis nad soovad alati kambakesi, mis tahendab ei noudele. Vot, taolised vaikekodaniku probleemid.
Nalja saab siin ikka ka...kirjutan siis uhe ules, ei teagi, kas enam on nii humoorikas, kuid sel hetkel oli- pole ammu nii sudamest naernud. Jaa...mangisime kaarte ja moned vaatasid telekatoas filmi, tuba oli rahvast tais. Otsustasime, et kaotaja peab minema vaikselt ruumi, sonagi lausumata lulitama televiisori valja ning ise oue tulema. Saksa tudruk Mitra kaotas, laksime koik temaga kaasa, jaime uksele vaatama, puudes aga naeru tagasi hoida. Ta ise oli nii narvis, sisenes, pusis midagi teleka ees, ei leidnud nuppu ules, kuni lopuks kinni ta lakski. Heheee, see ei kola enam uldse nii naljakalt, aga me koik aina naersime ja naersime. Hosteli elu- pidevalt keegi motleb valja igasuguseid lollakaid asju. Naiteks inglane Johnny loi hostelile aia, kus kasvavad erinevad taimed, mis keegi kaasa votnud oma too juurest. Big Mama's Garden, kuna uks ulemus on paks ja oel tadi. Ahjaa, hostelis kaivad jutud, et ma olevalt oosel kellegagi seksinud, kuna voodi tegi haalt ja varises. Ja moni oli kohe eriti huvitatud, kellega ometi...kui isegi teaks, heh. Tegelikult minu voodi liigub ja kriksub isegi siis, kui satin kasvoi tekki ning monikord ma ei saa und ja vahkren, kuna uks krigistab hambaid, teine norskab...
Ja kas toesti on Mart Poom koige kuulsam eestlane?
Endiselt ma soovin pigem koju kui jaada kauemaks. Samas, uha rohkem kaib peast labi mote, kas ma liialt ei kiirusta ehk tuleks enam ringi vaadata ning voib-olla elu Eestis pole tegelikult see, mida arvan end igatsevat. Muidugi, ma tahan vaga olla kodus, oma asjade keskel ja oma inimestega, aga koik see muu, mis mind vist minema ajas, kas see hakkab jalle ketrama? No vot, mitte ei tea. Tujud on huppelised ja motted aina tiirlevad uhes ja siis teises suunas. Olin juba usna monusas meeleolus, tootasin seitse paeva jarjest, lubati tood iga paev kuni juunini. Olin roomus ja nii valmis, et nuud onnestub- voin jaada rahule. Jah, miks ma seletan minevikus, kuna ma pole kolm viimast paeva sorteerinud, pakkinud paprikaid. Arvan, et nii mind kui saksa tudrukut vallandati, hehee- me ei sobinud liini peale toole, kuigi ma ei moista, miks. Liiga lahedad. Ahh, mulle ei maitsegi paprikad. Paneb aga imestama, kui vastikult kahepalgelised on inimesed. Raakisin oma viimasel paeval sealse bossiga, kusisin palgalipikut, ta naeratas ja lubas anda esmaspaeval ehk siis tana. Sama naine, kes andis tood juunini, va inetu naine on kah.
Tahaks nautida oma jarele jaanud nadalaid, kuid ikka kipub pahe see ja teine mote, siis aga vaatan ringi ning minu korval olevatel inimestel on samasugused mured, seega polegi pohjust olla nukker- tuleb hoida tuju uleval. Mhmh, kaisingi valja monele inimesele, et voiks koos ohtustada, mil uhel ohtul teen mina suua, siis koreakas, siis hiinakas, siis jaapanlane...eile oli viies uhine eine, mil kokkas sakslanna. Snitsel ja kartul, heh. Tana jargmise koreaka kord, vurtsikas kana, mmm...
No ja voiks arvata, et saan hommikuti kaua magada, tood ju pole, kuid kus sellega- meil on kook samas ruumis, kus ka voodid ning pea iga hommik avan oma silmad praemuna sarina voi koreakate jutustamise peale. Nad ikka ei saa paris hasti aru, et kui nemad on arkvel, siis ei pea seda olema teised. Mulle ju meeldivad nad, kuid aeg-ajalt ajavad mu lausa marru. Kord soitsime tagasi hostelisse peale vasitavat toopaeva, ronisin meelega bussi tagumisele istmele, kus kuuleb raadiot- ei, mina ei kuulnud miskit, kuna nii minu korval kui ees olid koreakad ja nad aina seletasid ja seletasid, muidugi korea keeles, mis on kuidagi vali. Olin justkui nurka aetud ega saanud end kuidagi aidata nagu keegi oleks ahistanud. Ja siis nad soovad alati kambakesi, mis tahendab ei noudele. Vot, taolised vaikekodaniku probleemid.
Nalja saab siin ikka ka...kirjutan siis uhe ules, ei teagi, kas enam on nii humoorikas, kuid sel hetkel oli- pole ammu nii sudamest naernud. Jaa...mangisime kaarte ja moned vaatasid telekatoas filmi, tuba oli rahvast tais. Otsustasime, et kaotaja peab minema vaikselt ruumi, sonagi lausumata lulitama televiisori valja ning ise oue tulema. Saksa tudruk Mitra kaotas, laksime koik temaga kaasa, jaime uksele vaatama, puudes aga naeru tagasi hoida. Ta ise oli nii narvis, sisenes, pusis midagi teleka ees, ei leidnud nuppu ules, kuni lopuks kinni ta lakski. Heheee, see ei kola enam uldse nii naljakalt, aga me koik aina naersime ja naersime. Hosteli elu- pidevalt keegi motleb valja igasuguseid lollakaid asju. Naiteks inglane Johnny loi hostelile aia, kus kasvavad erinevad taimed, mis keegi kaasa votnud oma too juurest. Big Mama's Garden, kuna uks ulemus on paks ja oel tadi. Ahjaa, hostelis kaivad jutud, et ma olevalt oosel kellegagi seksinud, kuna voodi tegi haalt ja varises. Ja moni oli kohe eriti huvitatud, kellega ometi...kui isegi teaks, heh. Tegelikult minu voodi liigub ja kriksub isegi siis, kui satin kasvoi tekki ning monikord ma ei saa und ja vahkren, kuna uks krigistab hambaid, teine norskab...
Ja kas toesti on Mart Poom koige kuulsam eestlane?
Sunday, May 3, 2009
Paprikas
Nii, paprikaid sorteerin ja pakin. Lubati juunini tood. Jaa vot siis tuleksingi koju. Hehe.
Wednesday, April 22, 2009
Grill
Praegu olen Bundabergi grillimiskohas, mis asub keset linna joe aares. Tana tood pole, no nad ei anna tood, mis siis ikka teha, tuleb tulla grillima. Alguses polnud sugugi tuju, aga ei, pole mingit jorutamist. Votsin kampa koos inglaste, iirlase, sakslase ja isegi uhe austraallasega. Jaaa, siin on net ning muusika mangib kolarites, hetkel Oasis- oigemini viimane tund aega. Mulle nad meeldivad. Ja mis koige lahedam, leidub ka toesti toredaid sakslasi. Ootan nuud vortsikesi.
Ohtul pool kaheksa pannakse taas ules toolist ja me koik saame naha. Nagemiseni=)
Ohtul pool kaheksa pannakse taas ules toolist ja me koik saame naha. Nagemiseni=)
Sunday, April 19, 2009
Northside hostel
Olen hostelis, tulin just eestlaste juurest, neil televiisor. Jah-jah, ikka end huvid koikjal...vaatasime siis siinset tantsusaadet. Mulle meeldib koige rohkem Amy.
Viimased neli paeva olen korjanud mandariine, homme samuti, aga utlen vist selle too ara ja loodan saada parema. Kui ei proovi, siis ei saagi ju teada. Onju? No olge nuud minuga nous. Aitah!
Ja siis tana soin makarone ning mandariine. Homme on mul poepaev, siis vist votan hoopis riisi. Ikkagi vaja vaheldust.
Vasinud olen. Ronin nari ulemisele voodile, mis hirmsasti kriuksub ja naaksub, kuid seal ma magan. Madrats on vajunud lohku ning ukse ees larmavad koreakate kamp. Nad on tegelikult toredad, kuid raagivad ainult ja valjult korea keelt. Mina ei saa midagi aru. Oskan vaid oelda tere ja et mul on koht tuhi. Kaks vaga vajalikku lauset. Mingi paev uks lubaski suua teha ning minu all magav hiina tudruk lubas samuti...eks ma teen neile kartulit ja kastet.
Aga ma siis lahen tuttu.
Viimased neli paeva olen korjanud mandariine, homme samuti, aga utlen vist selle too ara ja loodan saada parema. Kui ei proovi, siis ei saagi ju teada. Onju? No olge nuud minuga nous. Aitah!
Ja siis tana soin makarone ning mandariine. Homme on mul poepaev, siis vist votan hoopis riisi. Ikkagi vaja vaheldust.
Vasinud olen. Ronin nari ulemisele voodile, mis hirmsasti kriuksub ja naaksub, kuid seal ma magan. Madrats on vajunud lohku ning ukse ees larmavad koreakate kamp. Nad on tegelikult toredad, kuid raagivad ainult ja valjult korea keelt. Mina ei saa midagi aru. Oskan vaid oelda tere ja et mul on koht tuhi. Kaks vaga vajalikku lauset. Mingi paev uks lubaski suua teha ning minu all magav hiina tudruk lubas samuti...eks ma teen neile kartulit ja kastet.
Aga ma siis lahen tuttu.
Monday, April 13, 2009
Ootan paikest, jah, uskumatu
Hosteli hoov. Bundabergis, tosi. Laupaev, paljudel pole tana tood. Lesivad, soovad, jutustavad, mangivad kaarte voi vaikivad ning ootavad. Nad koik ootavad midagi siin palmipuude ja paikese seltsis. Nad on backpackerid. Me oleme siin Bundabergi linnas uhiselt backpackerid, kes ootavad tood, et taas liikuda edasi voi tagasi, kes kuidagi. Kui vaid saaks toole. Varsti plaanime luua hosteli vastase revolutisooni ning uuri mitte makste, heh.
Linn on oma olemuselt justkui vaikne, kuid pimedas ei soovitata ringi hulkuda, eriti mitte sillal, mida just meie hosteli elanikud peavad kasutama, kui vaja tulla kesklinna. Eelmine aasta tapeti sillal kolm ja moned ka vagistati, pussitati silla all. Eks ta ole. Backpackerid saavad tihti keretaie, kuna votavad kohalike too, noh, mis Sa oskad kosta. Mul on ju endal nuga, teadagi.
Mind ei hairi, et olen kusagil ja mul pole siin miskit peale hakata ning et minu umber on inimesi toesti koikjalt. Mulle ei lahe nad korda. Voin ju moelda (ja ma ka teen seda), et nuud istun kampa, suhtlen, naeratan ja seletan Eesti kohta ja miks ma ikkagi tulin siia Austraaliasse ning kusin taolisi kusimusi vastu. Voi kasvoi siinsed eestlased- las nad siis olla. Mitte praegu. Ma pole kibestunud ega sugugi stressis, pole suurt midagi. Ehk mandunud.
Tana on vaga ilus ilm. Parajalt paikest, pilvi ja kergendav tuuleiil. Koikjal on roheline. Puudel on erksad viljad, sisalikud vudivad ringi, linnud on suured ja hirmus pika nokaga, vist hiibised. Ja oot, need on vist bananaaid seal puu otsas. Maakoht. Vot, lennuk lendab ule pea, ei tea, kuhu ta teel. Me peseme praegu pesu, oigemini see nn pesumasin keerutan meie hilpe, et pollul oleks puhas ja roomus meel. Me ju oleme roomsad, oigus? Lihtsalt uks igatseb uhte ja teine teise kohta, tuleb vaid oodata. Ja mis siin tuhermaa maigulises linnas muud ikka teha, oleks see siis kasvoi tuhermaa. Tean, see tuhermaa valmib siin uleval juuste pahmaka all. Kasvavad liiga kiiresti.
* * *
Selline laupaev oli nadala eest. Tana on teisipaev. Kaks paeva on ladistanud vihma, toole ei saa, sest mandariine ei korjata marjaga. Eile olin ainult hostelis, vaatasime filme, mangisime kaarte, kuulasin muusikat, kirjutasin...ja motlesin, et kui pole koduigatsust, siis justkui polegi midagi. Homme on taevas paikseline ja mandariini tunnid aina taituvad. Varsti lahen poodi ja luban endale liha, heh. Kartuleid vist ka. Mmm.
Anna laks ka ara, ta on tagasi Perthis, aga mina olen Bundabergis. Taitsa huvitav on olla nuud paris uksi, usun, et see on vaid hea kogemus.
Linn on oma olemuselt justkui vaikne, kuid pimedas ei soovitata ringi hulkuda, eriti mitte sillal, mida just meie hosteli elanikud peavad kasutama, kui vaja tulla kesklinna. Eelmine aasta tapeti sillal kolm ja moned ka vagistati, pussitati silla all. Eks ta ole. Backpackerid saavad tihti keretaie, kuna votavad kohalike too, noh, mis Sa oskad kosta. Mul on ju endal nuga, teadagi.
Mind ei hairi, et olen kusagil ja mul pole siin miskit peale hakata ning et minu umber on inimesi toesti koikjalt. Mulle ei lahe nad korda. Voin ju moelda (ja ma ka teen seda), et nuud istun kampa, suhtlen, naeratan ja seletan Eesti kohta ja miks ma ikkagi tulin siia Austraaliasse ning kusin taolisi kusimusi vastu. Voi kasvoi siinsed eestlased- las nad siis olla. Mitte praegu. Ma pole kibestunud ega sugugi stressis, pole suurt midagi. Ehk mandunud.
Tana on vaga ilus ilm. Parajalt paikest, pilvi ja kergendav tuuleiil. Koikjal on roheline. Puudel on erksad viljad, sisalikud vudivad ringi, linnud on suured ja hirmus pika nokaga, vist hiibised. Ja oot, need on vist bananaaid seal puu otsas. Maakoht. Vot, lennuk lendab ule pea, ei tea, kuhu ta teel. Me peseme praegu pesu, oigemini see nn pesumasin keerutan meie hilpe, et pollul oleks puhas ja roomus meel. Me ju oleme roomsad, oigus? Lihtsalt uks igatseb uhte ja teine teise kohta, tuleb vaid oodata. Ja mis siin tuhermaa maigulises linnas muud ikka teha, oleks see siis kasvoi tuhermaa. Tean, see tuhermaa valmib siin uleval juuste pahmaka all. Kasvavad liiga kiiresti.
* * *
Selline laupaev oli nadala eest. Tana on teisipaev. Kaks paeva on ladistanud vihma, toole ei saa, sest mandariine ei korjata marjaga. Eile olin ainult hostelis, vaatasime filme, mangisime kaarte, kuulasin muusikat, kirjutasin...ja motlesin, et kui pole koduigatsust, siis justkui polegi midagi. Homme on taevas paikseline ja mandariini tunnid aina taituvad. Varsti lahen poodi ja luban endale liha, heh. Kartuleid vist ka. Mmm.
Anna laks ka ara, ta on tagasi Perthis, aga mina olen Bundabergis. Taitsa huvitav on olla nuud paris uksi, usun, et see on vaid hea kogemus.
Tuesday, April 7, 2009
Pold 2
Ikka istutan, kull aga paprikaid ja kasitsi, see pole mitte vahva. Raske on liikuda, nii jalad kui selg kange. Sel nadalal voi jargmisel saab seegi too labi. Ja nii siis ongi.
Ja keegi ei kirjuta kah. No vot.
Ja keegi ei kirjuta kah. No vot.
Thursday, April 2, 2009
Põld
Aeg-ajalt saan vagude vahele tööle, tegelikult viimased kolm päeva lausa traktori taha toolile ja taimi istutama. Täitsa mõnus töö, vist parim, mida annab põllul teha. Täna tõmbasime veel rohtu välja, üldiselt jalutasime niisama vagude vahel. Kui nii ka jätkuks, siis olen kindlasti juuniks kodus. Esmaspäeval aga olime vaid kaks tundi põllal, sest tomatid said otsa. On Austraalia.
Thursday, March 26, 2009
Bundaberg
Rongisoit oli vasitav, 13 tundi Brisbane'i, seal 5 tundi ootamist, siis 4 tundi uuesti rongiga ning ohh roomu, me oleme Bundabergis. Nakane hostel, tood pole. Jolkusime mooda linna, tood ei pakutud. Vaatab, mis homne toob. Ikka lubati pollule, kuid kes seda teab, millal see room saabub. Voib-olla homme. Voib-olla mitte. Uldse ei tea midagi kindlat, ara tuutab see backpackeri elu. Muidu on ju tore. Linnas on jogi ja sillad ja isegi paar kaltsukat. Mis siis viga, miskit.
Hostelis on bassein, mis on parem kui pesemisruumid. Vahva. Ahjaa, toas oleme eestlasega, Andri tema nimeks. Kolmekesi olemegi seal, Eesti tuba. Tulge kulla.
Ohtul soome nuudleid. Minul algasid saastukuud.
Hostelis on bassein, mis on parem kui pesemisruumid. Vahva. Ahjaa, toas oleme eestlasega, Andri tema nimeks. Kolmekesi olemegi seal, Eesti tuba. Tulge kulla.
Ohtul soome nuudleid. Minul algasid saastukuud.
Monday, March 23, 2009
Rongile
Nii, homme rongile ning 12 tundi soitu, esimene peatus on Brisbane. Eesmargiks jouda Bundabergi ja saada seal tood farmis. Eks ta ole.
Aga puhapaeval nagin esimest korda elus magesid. Oli kull uhke tunne. Blue Mountains.
Aga puhapaeval nagin esimest korda elus magesid. Oli kull uhke tunne. Blue Mountains.
Monday, March 16, 2009
Gleedi Wstaal
...minu nimi, muide. Olgu, voin ju olla Griit, Greta, Gretee, kuid lausa Gleedi ja just sellise kirjapildiga edastati mulle sonum ning lausa tahthaaval ette utlemisel jouab minu perekonnanimi Wstaaliks, huvitav. Lopuks mind polegi olnud Austraalias.
Tana oli nii minul kui Annal oppepaev, nimelt jagati meile teadmisi Optusest, hehee, see telefonifirma. Kull lahevad juhtmed maa alt voi hoopiski kaablitena ohus, ponev-ponev. Ma ei saanud vahepeal sugugi aru, mida mees seletas, aga seda ma hakkan komapaeval inimestele pahe maarima, suurt raha kokku ajama. Mhmh.
Aitab. Varsti kohvikusse, Kuuba omasse- vahvaim koht, kus viibinud viimase kuue kuu jooksul. Tekib tunne, et looks isegi taolise hubase olengu paiga. Monus, monus.
Tana oli nii minul kui Annal oppepaev, nimelt jagati meile teadmisi Optusest, hehee, see telefonifirma. Kull lahevad juhtmed maa alt voi hoopiski kaablitena ohus, ponev-ponev. Ma ei saanud vahepeal sugugi aru, mida mees seletas, aga seda ma hakkan komapaeval inimestele pahe maarima, suurt raha kokku ajama. Mhmh.
Aitab. Varsti kohvikusse, Kuuba omasse- vahvaim koht, kus viibinud viimase kuue kuu jooksul. Tekib tunne, et looks isegi taolise hubase olengu paiga. Monus, monus.
Thursday, March 12, 2009
Nii, laheb lahti
Sydney. Suurem ja uhkem kui Perth. Siin on enam ohku ja tunne on marksa positiivsem kui kuue kuu eest Perthi saabudes. Viimane pigem ehmatas mind, puudus jume. Endalegi ullatuseks, see jume ja oma tunne tekkis ajaga, inimestega, kes tee peale juhtusid ning ma ei soitnud lennujaama "lopuks ometi" tundega. Otsisin oma pilguga auto tagaaknast veel kord ules need tornid, mis naitavad alati suuna katte Perthi kesklinna. Heh, head aega! Ja minuga on inimene, kellele tahaksin nii vaga oelda, et meie minek on hea, aga ma ju ei tea. Jalle me vaikime.
Motlesin inimestele, kellega olen kohtunud- ikka igasuguseid! Nad on samamoodi tulnud ara. Tulnud avastama ja tutvuma. Ka nemad igatsevad oma lahedasi. Me ei oota uksteiselt midagi ehk vaid meeldivat seltskonda, lihtsalt suhtleme, kuni kord jatta huvasti. Moni aga iseenesest puurib sugavamale ning kui sellistele isikutele tuleb korduvalt soovida koike paremat, siis, jah, kaobki loplikuse loplikkus. Voib-olla on see hea, siis pole nii tugevat kurvastust, kuna ehk naen neid taas. Veel meeldivam, kui keegi neist tegelikult voorastest hoolib ja mina neist. Monikord, eriti viimastel kuudel, satuvad teele inimesed, kellega suhtlengi suhtlemise parast. Nad on ju toredad. Ja mingi hetk tajun, ma lahen neile korda rohkem kui oleksin uskunud, siis aga tulebki oelda head aega. Kallistan ja jalutan minema toenaoliselt viimast korda neil tanavail. Pillimehed tanava nurkades mojuvad monusalt. Ma ei ole kurb, meenutan Perthi siiski heaga.
Olemegi joudnud Sydneysse, jatnud uuesti koik turvalise selja taha , et alustada otsast peale. Peatume hostelis, voodivedrud annavad endast marku igal liigutusel, pea all on justkui vaid padjapuur, kui ma seda aeg-ajalt kohendan, siis nagu oleks rohkemat. Magan nari ulemisel voodil, motlen hirmuga, mil end sealt alla keeran. Minuga ju juhtub. Naiteks eile jalutasime poodi, ostsin shampooni ja palsami, hostelisse joudes oli kilekotis vaid shampoon. Kotis oli auk. Vahemalt jai shampoon. Olgem roomsad. Kulgemine labi roomu, labi ette juhtunud ja kaasatud tegemiste. Nuud vaja leida too, et votta ette jargmised motted ning siis naaseda. Ja jallegi alustada. Ei, ikka jatkata pooleli jaanud teed.
Motlesin inimestele, kellega olen kohtunud- ikka igasuguseid! Nad on samamoodi tulnud ara. Tulnud avastama ja tutvuma. Ka nemad igatsevad oma lahedasi. Me ei oota uksteiselt midagi ehk vaid meeldivat seltskonda, lihtsalt suhtleme, kuni kord jatta huvasti. Moni aga iseenesest puurib sugavamale ning kui sellistele isikutele tuleb korduvalt soovida koike paremat, siis, jah, kaobki loplikuse loplikkus. Voib-olla on see hea, siis pole nii tugevat kurvastust, kuna ehk naen neid taas. Veel meeldivam, kui keegi neist tegelikult voorastest hoolib ja mina neist. Monikord, eriti viimastel kuudel, satuvad teele inimesed, kellega suhtlengi suhtlemise parast. Nad on ju toredad. Ja mingi hetk tajun, ma lahen neile korda rohkem kui oleksin uskunud, siis aga tulebki oelda head aega. Kallistan ja jalutan minema toenaoliselt viimast korda neil tanavail. Pillimehed tanava nurkades mojuvad monusalt. Ma ei ole kurb, meenutan Perthi siiski heaga.
Olemegi joudnud Sydneysse, jatnud uuesti koik turvalise selja taha , et alustada otsast peale. Peatume hostelis, voodivedrud annavad endast marku igal liigutusel, pea all on justkui vaid padjapuur, kui ma seda aeg-ajalt kohendan, siis nagu oleks rohkemat. Magan nari ulemisel voodil, motlen hirmuga, mil end sealt alla keeran. Minuga ju juhtub. Naiteks eile jalutasime poodi, ostsin shampooni ja palsami, hostelisse joudes oli kilekotis vaid shampoon. Kotis oli auk. Vahemalt jai shampoon. Olgem roomsad. Kulgemine labi roomu, labi ette juhtunud ja kaasatud tegemiste. Nuud vaja leida too, et votta ette jargmised motted ning siis naaseda. Ja jallegi alustada. Ei, ikka jatkata pooleli jaanud teed.
Tuesday, March 10, 2009
Friday, February 27, 2009
Plaan
Kui mitu korda peab uhele isikule soovima head aega mottega, et me ei kohtugi enam kunagi? Kuni kord on loplikult jaetud huvasti. Ja ometi ei tea iialgi, kas oled siin selles hetkes viimast korda.
Plaanime teades, need plaanid lahevad niikuinii oma teed ja selleparast me plaanimegi.
Naeb.
Plaanime teades, need plaanid lahevad niikuinii oma teed ja selleparast me plaanimegi.
Naeb.
Monday, February 23, 2009
Ja ikka ootan
Mul pole enam uldse tahtmist siia kirjutada, midagi pole muutunud. Olen siin Perthis, lubatakse aga tood farmi, ponevus vaikselt kasvab, juba valmis minema, kohver peaaegu pakitud ja siis oii, polegi tood. Valetajad.
Kena Kodumaa paeva! Uhke ja haa...lalallaaa
Tegelikult viimased nadalad on olnud meeldivad ja isegi tegusad. Kulastasime Rottnes Islandit, kus tegime ratastega saarele ringi peale, alguses plaanisime kull pool ringi, kuid oleme nonna vagevad sporditudrukud, et panime suures tuhinas mooda kohast, kus oleks pidanud ara poorama. Ja ara polesime samuti. Magasin nadala ainult kohuli padi naos ja olin punane nagu tomat, tsiteerides minu tookaaslast Abduli, ei saa valjuda voileiva teemast. Veel snorgeldasime, aeg-ajalt motlesin, et hai voib vastu mulistada, kuid iseenesest oli seegi vahva. Paar korda olen kinos istunud, uhel korral valikinos, mis oli monus. Vaatasime Rootsi filmi, kaisin seal Rootsi tudrukuga, kellega koos meisterdame voileibu, ta on paris humoorikas. Kahjuks lahkub temagi peale jargmist nadalat. Mina ka. Ei teagi, eks ta ole naha. Eks ta ole.
Kena Kodumaa paeva! Uhke ja haa...lalallaaa
Tegelikult viimased nadalad on olnud meeldivad ja isegi tegusad. Kulastasime Rottnes Islandit, kus tegime ratastega saarele ringi peale, alguses plaanisime kull pool ringi, kuid oleme nonna vagevad sporditudrukud, et panime suures tuhinas mooda kohast, kus oleks pidanud ara poorama. Ja ara polesime samuti. Magasin nadala ainult kohuli padi naos ja olin punane nagu tomat, tsiteerides minu tookaaslast Abduli, ei saa valjuda voileiva teemast. Veel snorgeldasime, aeg-ajalt motlesin, et hai voib vastu mulistada, kuid iseenesest oli seegi vahva. Paar korda olen kinos istunud, uhel korral valikinos, mis oli monus. Vaatasime Rootsi filmi, kaisin seal Rootsi tudrukuga, kellega koos meisterdame voileibu, ta on paris humoorikas. Kahjuks lahkub temagi peale jargmist nadalat. Mina ka. Ei teagi, eks ta ole naha. Eks ta ole.
Thursday, February 19, 2009
Saturday, February 14, 2009
Ootan Perthis, ikka siin
Ma ei tea, pole midagi raakida.
Ahjaa, teatris kaisin. Vahvad mehed, Lutsepp ja Baskin isiklikult. Nemad tulid Austraaliasse tuurile ja mul on selle ule hea meel. Toid kodust teatrit siia Perthi. Hiljem olid koik kutsutud aukonsuli juurde, kus oli inimesi nii saja ringis, vanu ja noori. Pakuti veini, olut, snakke ning jutustati, kes ja kuidas ja miks. Kes ruupasid vahem, kes aga hoopiski rohkem, nonda sai lopuks uks noormees tema hostelisse veetud ja isegi teki alla pandud. Tugevad Eesti tudrukud nagu me oleme. Ta arvas, et Ain oli temast vaimustuses. Loodetavasti, sest unistusi tuleb hoida. Uldse, elus on etapid, mis tuleb labi elada ning kull sujub. Minul sujub.
Tundub, et jaanud uks nadal Perthis, siis minek kuhugi louna poole viinamarju sorteerima. Ma ootan. Kas just farmitood, aga liikumist ning peale umbes 10 nadalat tood saabub puhkus, mil nii kuu ringi luusida ja aeg tulla koju. Seega neli kuud. Homme peaks selguma, kas ja millal minek farmi. Sai moeldud, et maandume Perthi paariks kuuks ning edasi, homme aga kukub viis kuud. Praegu paistab valgus pisut selgemalt, mis on hea. Eile oli taevas pilves, mis tegi mulle tosiselt roomu, midagi sellist, kui Eestis on kaua vihma sadanud, on sombune, pime ning akki naitab end paike. Monus.
Seega, homme.
Ahjaa, teatris kaisin. Vahvad mehed, Lutsepp ja Baskin isiklikult. Nemad tulid Austraaliasse tuurile ja mul on selle ule hea meel. Toid kodust teatrit siia Perthi. Hiljem olid koik kutsutud aukonsuli juurde, kus oli inimesi nii saja ringis, vanu ja noori. Pakuti veini, olut, snakke ning jutustati, kes ja kuidas ja miks. Kes ruupasid vahem, kes aga hoopiski rohkem, nonda sai lopuks uks noormees tema hostelisse veetud ja isegi teki alla pandud. Tugevad Eesti tudrukud nagu me oleme. Ta arvas, et Ain oli temast vaimustuses. Loodetavasti, sest unistusi tuleb hoida. Uldse, elus on etapid, mis tuleb labi elada ning kull sujub. Minul sujub.
Tundub, et jaanud uks nadal Perthis, siis minek kuhugi louna poole viinamarju sorteerima. Ma ootan. Kas just farmitood, aga liikumist ning peale umbes 10 nadalat tood saabub puhkus, mil nii kuu ringi luusida ja aeg tulla koju. Seega neli kuud. Homme peaks selguma, kas ja millal minek farmi. Sai moeldud, et maandume Perthi paariks kuuks ning edasi, homme aga kukub viis kuud. Praegu paistab valgus pisut selgemalt, mis on hea. Eile oli taevas pilves, mis tegi mulle tosiselt roomu, midagi sellist, kui Eestis on kaua vihma sadanud, on sombune, pime ning akki naitab end paike. Monus.
Seega, homme.
Friday, January 30, 2009
Tere, blogspot.com!
31.jaanuar 2009, laupaev. Uhtlasi selle aasta esimese kuu viimane paev, mis iseenesest peaks tahendama lahkumist Perthist. Sai ju oeldud- jaanuari lopp, kuid juba on see moodas ning kaes uus algus. Veebruarikuu algus. Eks ta ole.
*Uks paev lugesin Vonnegut, Tapamaja*
Mis toimub? Hommikul voileivad. What's that? Quick. Quick. Quick.
Lounal kas magamine, raamatukogu voi tiir linna peal, mis toenaoliselt eeldab kulastust Good Sammy's (kaltsukas) ja JB HI-Fi's (utlemata vahva muusikapood keldrikorrusel, kus leidub ka filme, fotoaparaate...). Uleeile astusin labi teisest muusikapoest, nimelt 78 Recordsist, peab kaiku kordama, aega varuma. Ja on kolmaski- Cheap CD, kus enamik plaate 10dollarit, isegi moned DVD'd, kuid kehvem valik. Need poed pakuvad mulle roomu. Olen avastanud oma muusikapoodide kulastamise strateegia. Tihti motlen, et huppan korraks labi voib-olla on soodukaid, kunagi ei voi teada. Eks ta ole. Sammun riiulite vahel, kuni suvenen- alustan uuesti uhest otsast, sirvin ja sirvin. Seal on teisigi. Sormed kaivad ule plaadiumbriste, see monus plaatide plogin. Sooduka kastis olevad CD'd tuleb koik ule vaadata ja need on alati segamini ning ma pean hakkama korda looma, ma ei saa ju muidu aru, millised nahtud voi mitte. Juba olengi kassa taga. Korras.
Ohtu. Sobraks mul moni raamat, paber voi televiisor. Klopsutan ja klopsutan. Krimisari. Tennis. Krimisari. Kriket. Ohoo, Sobrad. Kirmisari. Simpsonid. Kodus ja voorsil. Alf on endiselt ekraanil. Kestmas 21.aasta, isegi saab osta special ajakirja. Tuus. Jargmine nadal aga kisub ponevaks, tennis saab labi ning oma hooaega alustavad mitmed uued sarjad. Ei saagi linnast lahkuda, kes teab, millal jalle televiisori ette saab. Mojuv pohjus, eks. Eks ta ole.
Oo. Magan. Vaatan kella. Magan. Aratus.
Plaan, oigemini mingisugune otsus sai koos langetatud, et liigume kuhugi farmi. Raha! Raha! Peale paari kuud rugamist natuke ringi soita, kaeda ule idakallas ning koju. Tundub moistlik mote. Vaja vaid too leida.
Viimaks ilmast. Viimased paevad on moodunud meeldivalt alla 30kraadi, taevas pilvine ning vahelduva eduga puhub tavalisest pisut jahedam tuul. Tana taas 32kraadi, palav. Melbourne naitab kuumakraade koguni 43kraadi, oli vist oige otsus siia jaada. Eks ta ole.
Naeb siis.
*Uks paev lugesin Vonnegut, Tapamaja*
Mis toimub? Hommikul voileivad. What's that? Quick. Quick. Quick.
Lounal kas magamine, raamatukogu voi tiir linna peal, mis toenaoliselt eeldab kulastust Good Sammy's (kaltsukas) ja JB HI-Fi's (utlemata vahva muusikapood keldrikorrusel, kus leidub ka filme, fotoaparaate...). Uleeile astusin labi teisest muusikapoest, nimelt 78 Recordsist, peab kaiku kordama, aega varuma. Ja on kolmaski- Cheap CD, kus enamik plaate 10dollarit, isegi moned DVD'd, kuid kehvem valik. Need poed pakuvad mulle roomu. Olen avastanud oma muusikapoodide kulastamise strateegia. Tihti motlen, et huppan korraks labi voib-olla on soodukaid, kunagi ei voi teada. Eks ta ole. Sammun riiulite vahel, kuni suvenen- alustan uuesti uhest otsast, sirvin ja sirvin. Seal on teisigi. Sormed kaivad ule plaadiumbriste, see monus plaatide plogin. Sooduka kastis olevad CD'd tuleb koik ule vaadata ja need on alati segamini ning ma pean hakkama korda looma, ma ei saa ju muidu aru, millised nahtud voi mitte. Juba olengi kassa taga. Korras.
Ohtu. Sobraks mul moni raamat, paber voi televiisor. Klopsutan ja klopsutan. Krimisari. Tennis. Krimisari. Kriket. Ohoo, Sobrad. Kirmisari. Simpsonid. Kodus ja voorsil. Alf on endiselt ekraanil. Kestmas 21.aasta, isegi saab osta special ajakirja. Tuus. Jargmine nadal aga kisub ponevaks, tennis saab labi ning oma hooaega alustavad mitmed uued sarjad. Ei saagi linnast lahkuda, kes teab, millal jalle televiisori ette saab. Mojuv pohjus, eks. Eks ta ole.
Oo. Magan. Vaatan kella. Magan. Aratus.
Plaan, oigemini mingisugune otsus sai koos langetatud, et liigume kuhugi farmi. Raha! Raha! Peale paari kuud rugamist natuke ringi soita, kaeda ule idakallas ning koju. Tundub moistlik mote. Vaja vaid too leida.
Viimaks ilmast. Viimased paevad on moodunud meeldivalt alla 30kraadi, taevas pilvine ning vahelduva eduga puhub tavalisest pisut jahedam tuul. Tana taas 32kraadi, palav. Melbourne naitab kuumakraade koguni 43kraadi, oli vist oige otsus siia jaada. Eks ta ole.
Naeb siis.
Tuesday, January 27, 2009
Voimas, voimas!
Eile oli Austraalia paev! Aussie, aussie, aussie, oioioii. Nii karjusid joobes massid tanavatel. Rahvast oli. Varviline rahvas, nagusid igasuguseid. Uhke ilutulestik. Uritasin pildile saada, mille peale Anna kostis, et ma ometi ei vaataks tulevarki.
Ja siis kohtusime eestlastega. Lopuks oli meid uhes seltskonnas umbes 20. Hirmus. Ja sarkastiliselt humoorikas. Rohkem ei oskagi selle ohtu kohta oelda voi kas ongi oskust? Nii eestlased. Nii tuupilised. Uks agedus tahtis naiteks taiega abukale sisse anda. Ajee. "Enam-vahem eesti poisid!" (tsiteerides Markust, temaga saime tuttavaks Anna baaris).
Aga ma soovin endiselt kodumaa pinnale astuda! Enam-vahem tulen.
Ja siis kohtusime eestlastega. Lopuks oli meid uhes seltskonnas umbes 20. Hirmus. Ja sarkastiliselt humoorikas. Rohkem ei oskagi selle ohtu kohta oelda voi kas ongi oskust? Nii eestlased. Nii tuupilised. Uks agedus tahtis naiteks taiega abukale sisse anda. Ajee. "Enam-vahem eesti poisid!" (tsiteerides Markust, temaga saime tuttavaks Anna baaris).
Aga ma soovin endiselt kodumaa pinnale astuda! Enam-vahem tulen.
Tuesday, January 13, 2009
Hola!
Mainisin sakslannat, kes elab minuga uhes korteris. Nadine. Tema, kes naerab hirmus valju haalega ja on uldse Omamoodi kuju. Tema tuli mottele osta kolm esimest hooaega "Sopru" ja neid me siis oleme viimased kaks paeva jalginud, toenaoliselt jatkub sama ka tana. Vahepeal kain pesemas, puuan lugeda voi niisama oma asjadega tegeleda, kuid "Sobrad" on taitsa vahvad ning see naer, ma utlen, see naer aratab mind aeg-ajalt isegi ules. Naiteks esmaspaeval, mil mul vaba paev, jah, loomulikult oli ka temal sel samal paeval day off. Prhhh.
Ja siis ma lahen magama, sulgen toa ukse ja mida ma kuulen..."Sobrad" ja Hirmus Vali Naer.
Ja siis ma naen unenagusid...seal on lisa: voileivad. Pidevalt kummitavad mind unenagudes tomatid, avokaadod...ja kodused.
Ja nuud ma olen raamatukogus. Uurin Linnateatri kodulehekulge ja viskan pilgu peale Postimehele. Ehk ka moni kiri. Ehk, kes teab. Seljataga istub Rubert, ootab vaba arvutit, heh, mina alles tulin.
Ahjaa. Puhapaeval peale 8 tundi tood porutasin Annaga uhe meie kaas-voileiva-meistri juurde grillile. Seal oli nii umbes-tapselt 15 brasiillast, paar muust rahvusest inimest ja siis meie. Ja mis keelt pohiliselt raagiti? Sel korral ei hairinudki, sest nende temperament ja keel ise on nii elav ning tombab seltskonda. Olime aga paar tundi, sest vasimus rohus ja kaua ikka passida inimestega, kes omavahel ammugi tuttavad. Ehk monikord jalle.
Kohtumiseni.
Ja siis ma lahen magama, sulgen toa ukse ja mida ma kuulen..."Sobrad" ja Hirmus Vali Naer.
Ja siis ma naen unenagusid...seal on lisa: voileivad. Pidevalt kummitavad mind unenagudes tomatid, avokaadod...ja kodused.
Ja nuud ma olen raamatukogus. Uurin Linnateatri kodulehekulge ja viskan pilgu peale Postimehele. Ehk ka moni kiri. Ehk, kes teab. Seljataga istub Rubert, ootab vaba arvutit, heh, mina alles tulin.
Ahjaa. Puhapaeval peale 8 tundi tood porutasin Annaga uhe meie kaas-voileiva-meistri juurde grillile. Seal oli nii umbes-tapselt 15 brasiillast, paar muust rahvusest inimest ja siis meie. Ja mis keelt pohiliselt raagiti? Sel korral ei hairinudki, sest nende temperament ja keel ise on nii elav ning tombab seltskonda. Olime aga paar tundi, sest vasimus rohus ja kaua ikka passida inimestega, kes omavahel ammugi tuttavad. Ehk monikord jalle.
Kohtumiseni.
Wednesday, January 7, 2009
Pole pealkirja
Nii. Mis ma tana kostan? Tana ma raagin, et on moodunud soojad joulud, veel kuumem aastavahetus ning kaes on endiselt kuum uus aasta. Seda koike ilma tottu.
Tere!
Uks paev kulastasime vene poodi. Seal oli Karumsi kohukesed, votsin mitu. Ja seal olid pelmeenid. 1kg maksab tapselt 16 dollarit. Vihjeks voin anda, et 7,8ga tuleb korrutada, ajeeee. Kuid isu oli suurem ning paar punast suppi sai ligi voetud. Hommikul oli kuidagi kodune tunne avada kulmkapp ning ohooo, Karumsid. Nuud ammugi otsas. Aga ohtal kupsetan pelmeene ja kuulan muusikat, kena plaan, eks. Mhmh.
Teisipaeval votsin katte ja kulastasin loomaaeda. *Oudne, kui kirjutan, siis tahaks toppida eessonu ja inglise keeles valjendeid. Eieiei, minuga ei juhtu nii. Ei.* Ja siis arkasin, pestud-soodud, kotis voileib ja kaks ouna lounaks. Kohe, kui arkasin, olid kotis...Enne aga huppasin labi postimajast, seal oli mulle pakk, milles taas Vana Tallinn ja kondenspiim, hehehe, mekib kenasti. Siis huppasin kollasele kassile, porutasin paar peatust edasi. Ahjaa, nii kollane, punane kui sinine kass tahendab tasuta bussi, see mulle meeldib vagagi Perthi puhul. Istusin praamile, ule joe ning hopsti loomaaeda. Krokodill on piiirakas, aga need lovid. Mina olen ikkagi Eestist ja need lovid olid nonda voimsad. Kaks isast magasid vastu klaasi, kui oleksin kae valja sirutanud, siis oleksin saanud neid paitada. Kui seda klaasi ees poleks...Kukitasin ja lihtsalt jollitasin nakku, uks avas uhe silma ning oli taolise naoga, et noh, vaata, vaata, kui seda klaasi ees poleks...Olin nendega uksi, kuni lopuks tulid mingid inimesed ja rikkusid koik minu olengu. Kondisin edasi ning uritasin leida kangurusid, kelle parast ma sinna uldse laksin. Lopuks vaatan, ohoo, kes see huppab mulle vastu keset konniteed? Kanguru. Nemad, jah, lippavad niisama seal ringi. Lasi end roomsalt pildistada ja laksin edasi. Nii, jargmine. Ja veel kolmas. Jouan koaalade juurde, need on taitsa huvitavad loomad- ainult magavad. Ise losakil oksal, kapad ripuvad alla ja mitte ei huvitu umbritsevast. Lihtsalt lesivad koik need paevad. Motlesin, et hullemad kui mina. Kolm tundi moodusid liiga kiiresti, aga juba pandi varavad kinni, nimelt kella viiest. Kell oli 5.14 kui endiselt uritasin leida vljapaasu, heh, nii minulik, kuid ma ei olnud ainuke, lalalaa.
Tana sain uue paki, kus taas sees, ei, mitte Vana Tallinn, vaid kondenspiim, hehee...eelmine saabki otsa. Jap, meeldib. Koht koriseb, mul aga klapid peas, laulu tombab Feist ja ega mina tea, kas korin kostub teisteni, no andeeksi, ma ei joudnud suua. Nuud aga lahen, veel sirvin ule Postimehe ja siis varsti on juuli. Tulen koju. Enne tuleb poletada uks kuunal ja maiustada.
Tere!
Uks paev kulastasime vene poodi. Seal oli Karumsi kohukesed, votsin mitu. Ja seal olid pelmeenid. 1kg maksab tapselt 16 dollarit. Vihjeks voin anda, et 7,8ga tuleb korrutada, ajeeee. Kuid isu oli suurem ning paar punast suppi sai ligi voetud. Hommikul oli kuidagi kodune tunne avada kulmkapp ning ohooo, Karumsid. Nuud ammugi otsas. Aga ohtal kupsetan pelmeene ja kuulan muusikat, kena plaan, eks. Mhmh.
Teisipaeval votsin katte ja kulastasin loomaaeda. *Oudne, kui kirjutan, siis tahaks toppida eessonu ja inglise keeles valjendeid. Eieiei, minuga ei juhtu nii. Ei.* Ja siis arkasin, pestud-soodud, kotis voileib ja kaks ouna lounaks. Kohe, kui arkasin, olid kotis...Enne aga huppasin labi postimajast, seal oli mulle pakk, milles taas Vana Tallinn ja kondenspiim, hehehe, mekib kenasti. Siis huppasin kollasele kassile, porutasin paar peatust edasi. Ahjaa, nii kollane, punane kui sinine kass tahendab tasuta bussi, see mulle meeldib vagagi Perthi puhul. Istusin praamile, ule joe ning hopsti loomaaeda. Krokodill on piiirakas, aga need lovid. Mina olen ikkagi Eestist ja need lovid olid nonda voimsad. Kaks isast magasid vastu klaasi, kui oleksin kae valja sirutanud, siis oleksin saanud neid paitada. Kui seda klaasi ees poleks...Kukitasin ja lihtsalt jollitasin nakku, uks avas uhe silma ning oli taolise naoga, et noh, vaata, vaata, kui seda klaasi ees poleks...Olin nendega uksi, kuni lopuks tulid mingid inimesed ja rikkusid koik minu olengu. Kondisin edasi ning uritasin leida kangurusid, kelle parast ma sinna uldse laksin. Lopuks vaatan, ohoo, kes see huppab mulle vastu keset konniteed? Kanguru. Nemad, jah, lippavad niisama seal ringi. Lasi end roomsalt pildistada ja laksin edasi. Nii, jargmine. Ja veel kolmas. Jouan koaalade juurde, need on taitsa huvitavad loomad- ainult magavad. Ise losakil oksal, kapad ripuvad alla ja mitte ei huvitu umbritsevast. Lihtsalt lesivad koik need paevad. Motlesin, et hullemad kui mina. Kolm tundi moodusid liiga kiiresti, aga juba pandi varavad kinni, nimelt kella viiest. Kell oli 5.14 kui endiselt uritasin leida vljapaasu, heh, nii minulik, kuid ma ei olnud ainuke, lalalaa.
Tana sain uue paki, kus taas sees, ei, mitte Vana Tallinn, vaid kondenspiim, hehee...eelmine saabki otsa. Jap, meeldib. Koht koriseb, mul aga klapid peas, laulu tombab Feist ja ega mina tea, kas korin kostub teisteni, no andeeksi, ma ei joudnud suua. Nuud aga lahen, veel sirvin ule Postimehe ja siis varsti on juuli. Tulen koju. Enne tuleb poletada uks kuunal ja maiustada.
Friday, January 2, 2009
Subscribe to:
Comments (Atom)