Tapselt nii, ostsin need lopuks ara. Jandasin, mis ma jandasin, aga lopuks usna odava hinna ka leidsin. Tore, tore.
Tana porutan Bundabergist minema, aitab. Siin pole enam sugugi tood ja pole motet ma viimaseid nadalaid siin veeta, parem peesitan natuke ookeani aares ning klopsutan pilte teha, et siis puhkan. Hehee, tunne on nonna hea. Enne kummet andsin votme ara, nuud veel vaja asjad pakkida. Ma ei saa aru, pidevalt on nonna palju kodinaid, ometi kull olen koju saatnud ja siis isegi ara viskanud ning ega siin Bundabergis pole ostlemas kainud. Ei tea, ei tea.
Tana soidan bussiga 1770 Town'i, kus monda aega ja sealt tagasi Brisbane, kus vaatan samuti ringi. Hakkan ostlema, sest koik minu riided on jarsku vanad, jaaaa, ometi on mul kohver pungil. Brisbane'st Kuala Lumpurisse, seal olen kaks paeva, siis Londonisse, kus veedan oo Geerika juures ning ongi aeg jouda Tallinnasse. Kes teab, see teab.
Omamoodi tunne on, positiivne ja arev- see peaks tahendama head. Usun nonda. Ahjaa, tagasi seiklen ma uksinda, mis mulle taitsa meeldib, Anna jaab pisut pikemaks. Aga siit ma siis tulen, endal saared ville tais- zuccini lehed, mmm. Koik mu otsused on langetatud viimaste paevde jooksul, seega teised siinsed head tuttavad voi ehk moni ka sober ei oskanud oodata minu varakut lahkumist. Ja vot see on nii palju energiat andev tunne, kui naha mulle tegelikult vooraste inimeste nukrust, kuna ma panen siit minema. Neile toesti laheb korda...Oeh, aga selline on backpackeri elu voi ehk uldse elu- kord tervitame, siis aga aeg votta oma kompsud ning edasi. Ikka edasi.
No comments:
Post a Comment