Brisbane. Kena, kuigi uksi on suts igav, aga eks tegevust leiab. Eile jalutasin mooda linna, plaan oli jouda siia raamatukokku, kuid juhtus see alles tana. Nimelt kord sattusin uhe kontserdi juurde, seal oli minu korval vana mees, kes tahtis hirmsasti jutustada ning seda teemadel poliitika, Stalin ning kui imeline maa on Austraalia. Tulin tulema. Siis oli jargmine etteaste, kuulasin ning avastasin selja taga uhe teise raamatukogu, huppasin sisse. Ja mis ma kuulen- nonda head naishaalt laulmas ja kitarr saatmas, nii, seda ma vajangi. Kuidas sinna saab? Otsin, otsin, soidan trepist ules ja seal nad on ning taitsa tasuta. Istun maha, veetsin seal kaks tundi. Kolm erinevat artisti, koik olid omamoodi monusad. Uks mees oli paris naljakas, tegi meele roomsaks. Tema leidis armastuse Darwinist, ise iirlane ning armastus on koikjal jajaja siis laulis: "I'm perfect, I'm perfect..." Palus, et inimesed kaasa laulaks, moni uksik uritas oelda, et ta on perfektne, heh, no siis uritasime koik koos laulda uhele Davidile, et tema on perfektne, siis inimesed viisakusest ikka momisesid kaasa, kuidas Sa ei utle teisele, et ta on PERFEKTNE? Vot, hiljem istusin kohvikus, kakao ja kook, monus. Ja joudsin jargmise lavani, seal laulis paks must tadi, et muusika teeb ta vabaks- ohh, see oli kull voimas! Lopuks laksin JB HI-FI'i ja ostsin mone plaadi.
Koik.
Sunday, May 31, 2009
Friday, May 22, 2009
Piletid olemas
Tapselt nii, ostsin need lopuks ara. Jandasin, mis ma jandasin, aga lopuks usna odava hinna ka leidsin. Tore, tore.
Tana porutan Bundabergist minema, aitab. Siin pole enam sugugi tood ja pole motet ma viimaseid nadalaid siin veeta, parem peesitan natuke ookeani aares ning klopsutan pilte teha, et siis puhkan. Hehee, tunne on nonna hea. Enne kummet andsin votme ara, nuud veel vaja asjad pakkida. Ma ei saa aru, pidevalt on nonna palju kodinaid, ometi kull olen koju saatnud ja siis isegi ara viskanud ning ega siin Bundabergis pole ostlemas kainud. Ei tea, ei tea.
Tana soidan bussiga 1770 Town'i, kus monda aega ja sealt tagasi Brisbane, kus vaatan samuti ringi. Hakkan ostlema, sest koik minu riided on jarsku vanad, jaaaa, ometi on mul kohver pungil. Brisbane'st Kuala Lumpurisse, seal olen kaks paeva, siis Londonisse, kus veedan oo Geerika juures ning ongi aeg jouda Tallinnasse. Kes teab, see teab.
Omamoodi tunne on, positiivne ja arev- see peaks tahendama head. Usun nonda. Ahjaa, tagasi seiklen ma uksinda, mis mulle taitsa meeldib, Anna jaab pisut pikemaks. Aga siit ma siis tulen, endal saared ville tais- zuccini lehed, mmm. Koik mu otsused on langetatud viimaste paevde jooksul, seega teised siinsed head tuttavad voi ehk moni ka sober ei oskanud oodata minu varakut lahkumist. Ja vot see on nii palju energiat andev tunne, kui naha mulle tegelikult vooraste inimeste nukrust, kuna ma panen siit minema. Neile toesti laheb korda...Oeh, aga selline on backpackeri elu voi ehk uldse elu- kord tervitame, siis aga aeg votta oma kompsud ning edasi. Ikka edasi.
Tana porutan Bundabergist minema, aitab. Siin pole enam sugugi tood ja pole motet ma viimaseid nadalaid siin veeta, parem peesitan natuke ookeani aares ning klopsutan pilte teha, et siis puhkan. Hehee, tunne on nonna hea. Enne kummet andsin votme ara, nuud veel vaja asjad pakkida. Ma ei saa aru, pidevalt on nonna palju kodinaid, ometi kull olen koju saatnud ja siis isegi ara viskanud ning ega siin Bundabergis pole ostlemas kainud. Ei tea, ei tea.
Tana soidan bussiga 1770 Town'i, kus monda aega ja sealt tagasi Brisbane, kus vaatan samuti ringi. Hakkan ostlema, sest koik minu riided on jarsku vanad, jaaaa, ometi on mul kohver pungil. Brisbane'st Kuala Lumpurisse, seal olen kaks paeva, siis Londonisse, kus veedan oo Geerika juures ning ongi aeg jouda Tallinnasse. Kes teab, see teab.
Omamoodi tunne on, positiivne ja arev- see peaks tahendama head. Usun nonda. Ahjaa, tagasi seiklen ma uksinda, mis mulle taitsa meeldib, Anna jaab pisut pikemaks. Aga siit ma siis tulen, endal saared ville tais- zuccini lehed, mmm. Koik mu otsused on langetatud viimaste paevde jooksul, seega teised siinsed head tuttavad voi ehk moni ka sober ei oskanud oodata minu varakut lahkumist. Ja vot see on nii palju energiat andev tunne, kui naha mulle tegelikult vooraste inimeste nukrust, kuna ma panen siit minema. Neile toesti laheb korda...Oeh, aga selline on backpackeri elu voi ehk uldse elu- kord tervitame, siis aga aeg votta oma kompsud ning edasi. Ikka edasi.
Saturday, May 16, 2009
Loin varava
Mangisin just poistega ja uhe saksa tudrukuga jalgpalli, oigemini ma uritasin, koik aga lidusid nonna kiiresti. Vahva oli siiski! Ei tea, kas hommikul saan voodist pusti, kuna istutamine ja hiljem jalgpall ei pruugi anda positiivset tulemust. Homme peaks taas tootama, saame naha.
Siis tuleb esmaspaev ning peaks miskit ara otsustama, jallegi, eks me vaatame.
Kuulmiseni.
Siis tuleb esmaspaev ning peaks miskit ara otsustama, jallegi, eks me vaatame.
Kuulmiseni.
Friday, May 15, 2009
Wednesday, May 13, 2009
Muudatused
Vahtetasin tuba, eile magasin palju paremini, isegi kaks lina sain ning tuliuue padja. Toas elan kahe inglase, kahe koreaka ja uhe sakslasega- tunduvad meeldivad inimesed. Vahemalt eelmisel ool ei norksanud keegi. Homme kuuest toole:) Ja ilm on jahedaks lainud, mina aga saatsin eelmisel kuul soojad riided koju. Tubli laps!
Sunday, May 10, 2009
Kusimus
11.mai. Jargmine kuu on juuni ja ma naasen kodumaale. Mul kull pole veel piletit, aga varsti tuleb midagi ara osta. Aeg-ajalt saan netti ja otsin, otsin, otsin haid pakkumisi, kuna siinsed eestlased teavad raakida, et netis leiab soodsaid pileteid. Hmm, ma pole just eriti osav, kui keegi tahab mind aidata, siis aga palun! Selleparast mul pole suurt aega kirjadele vastata, arge pidage viha- motlen teile rohkem kui tihti.
Endiselt ma soovin pigem koju kui jaada kauemaks. Samas, uha rohkem kaib peast labi mote, kas ma liialt ei kiirusta ehk tuleks enam ringi vaadata ning voib-olla elu Eestis pole tegelikult see, mida arvan end igatsevat. Muidugi, ma tahan vaga olla kodus, oma asjade keskel ja oma inimestega, aga koik see muu, mis mind vist minema ajas, kas see hakkab jalle ketrama? No vot, mitte ei tea. Tujud on huppelised ja motted aina tiirlevad uhes ja siis teises suunas. Olin juba usna monusas meeleolus, tootasin seitse paeva jarjest, lubati tood iga paev kuni juunini. Olin roomus ja nii valmis, et nuud onnestub- voin jaada rahule. Jah, miks ma seletan minevikus, kuna ma pole kolm viimast paeva sorteerinud, pakkinud paprikaid. Arvan, et nii mind kui saksa tudrukut vallandati, hehee- me ei sobinud liini peale toole, kuigi ma ei moista, miks. Liiga lahedad. Ahh, mulle ei maitsegi paprikad. Paneb aga imestama, kui vastikult kahepalgelised on inimesed. Raakisin oma viimasel paeval sealse bossiga, kusisin palgalipikut, ta naeratas ja lubas anda esmaspaeval ehk siis tana. Sama naine, kes andis tood juunini, va inetu naine on kah.
Tahaks nautida oma jarele jaanud nadalaid, kuid ikka kipub pahe see ja teine mote, siis aga vaatan ringi ning minu korval olevatel inimestel on samasugused mured, seega polegi pohjust olla nukker- tuleb hoida tuju uleval. Mhmh, kaisingi valja monele inimesele, et voiks koos ohtustada, mil uhel ohtul teen mina suua, siis koreakas, siis hiinakas, siis jaapanlane...eile oli viies uhine eine, mil kokkas sakslanna. Snitsel ja kartul, heh. Tana jargmise koreaka kord, vurtsikas kana, mmm...
No ja voiks arvata, et saan hommikuti kaua magada, tood ju pole, kuid kus sellega- meil on kook samas ruumis, kus ka voodid ning pea iga hommik avan oma silmad praemuna sarina voi koreakate jutustamise peale. Nad ikka ei saa paris hasti aru, et kui nemad on arkvel, siis ei pea seda olema teised. Mulle ju meeldivad nad, kuid aeg-ajalt ajavad mu lausa marru. Kord soitsime tagasi hostelisse peale vasitavat toopaeva, ronisin meelega bussi tagumisele istmele, kus kuuleb raadiot- ei, mina ei kuulnud miskit, kuna nii minu korval kui ees olid koreakad ja nad aina seletasid ja seletasid, muidugi korea keeles, mis on kuidagi vali. Olin justkui nurka aetud ega saanud end kuidagi aidata nagu keegi oleks ahistanud. Ja siis nad soovad alati kambakesi, mis tahendab ei noudele. Vot, taolised vaikekodaniku probleemid.
Nalja saab siin ikka ka...kirjutan siis uhe ules, ei teagi, kas enam on nii humoorikas, kuid sel hetkel oli- pole ammu nii sudamest naernud. Jaa...mangisime kaarte ja moned vaatasid telekatoas filmi, tuba oli rahvast tais. Otsustasime, et kaotaja peab minema vaikselt ruumi, sonagi lausumata lulitama televiisori valja ning ise oue tulema. Saksa tudruk Mitra kaotas, laksime koik temaga kaasa, jaime uksele vaatama, puudes aga naeru tagasi hoida. Ta ise oli nii narvis, sisenes, pusis midagi teleka ees, ei leidnud nuppu ules, kuni lopuks kinni ta lakski. Heheee, see ei kola enam uldse nii naljakalt, aga me koik aina naersime ja naersime. Hosteli elu- pidevalt keegi motleb valja igasuguseid lollakaid asju. Naiteks inglane Johnny loi hostelile aia, kus kasvavad erinevad taimed, mis keegi kaasa votnud oma too juurest. Big Mama's Garden, kuna uks ulemus on paks ja oel tadi. Ahjaa, hostelis kaivad jutud, et ma olevalt oosel kellegagi seksinud, kuna voodi tegi haalt ja varises. Ja moni oli kohe eriti huvitatud, kellega ometi...kui isegi teaks, heh. Tegelikult minu voodi liigub ja kriksub isegi siis, kui satin kasvoi tekki ning monikord ma ei saa und ja vahkren, kuna uks krigistab hambaid, teine norskab...
Ja kas toesti on Mart Poom koige kuulsam eestlane?
Endiselt ma soovin pigem koju kui jaada kauemaks. Samas, uha rohkem kaib peast labi mote, kas ma liialt ei kiirusta ehk tuleks enam ringi vaadata ning voib-olla elu Eestis pole tegelikult see, mida arvan end igatsevat. Muidugi, ma tahan vaga olla kodus, oma asjade keskel ja oma inimestega, aga koik see muu, mis mind vist minema ajas, kas see hakkab jalle ketrama? No vot, mitte ei tea. Tujud on huppelised ja motted aina tiirlevad uhes ja siis teises suunas. Olin juba usna monusas meeleolus, tootasin seitse paeva jarjest, lubati tood iga paev kuni juunini. Olin roomus ja nii valmis, et nuud onnestub- voin jaada rahule. Jah, miks ma seletan minevikus, kuna ma pole kolm viimast paeva sorteerinud, pakkinud paprikaid. Arvan, et nii mind kui saksa tudrukut vallandati, hehee- me ei sobinud liini peale toole, kuigi ma ei moista, miks. Liiga lahedad. Ahh, mulle ei maitsegi paprikad. Paneb aga imestama, kui vastikult kahepalgelised on inimesed. Raakisin oma viimasel paeval sealse bossiga, kusisin palgalipikut, ta naeratas ja lubas anda esmaspaeval ehk siis tana. Sama naine, kes andis tood juunini, va inetu naine on kah.
Tahaks nautida oma jarele jaanud nadalaid, kuid ikka kipub pahe see ja teine mote, siis aga vaatan ringi ning minu korval olevatel inimestel on samasugused mured, seega polegi pohjust olla nukker- tuleb hoida tuju uleval. Mhmh, kaisingi valja monele inimesele, et voiks koos ohtustada, mil uhel ohtul teen mina suua, siis koreakas, siis hiinakas, siis jaapanlane...eile oli viies uhine eine, mil kokkas sakslanna. Snitsel ja kartul, heh. Tana jargmise koreaka kord, vurtsikas kana, mmm...
No ja voiks arvata, et saan hommikuti kaua magada, tood ju pole, kuid kus sellega- meil on kook samas ruumis, kus ka voodid ning pea iga hommik avan oma silmad praemuna sarina voi koreakate jutustamise peale. Nad ikka ei saa paris hasti aru, et kui nemad on arkvel, siis ei pea seda olema teised. Mulle ju meeldivad nad, kuid aeg-ajalt ajavad mu lausa marru. Kord soitsime tagasi hostelisse peale vasitavat toopaeva, ronisin meelega bussi tagumisele istmele, kus kuuleb raadiot- ei, mina ei kuulnud miskit, kuna nii minu korval kui ees olid koreakad ja nad aina seletasid ja seletasid, muidugi korea keeles, mis on kuidagi vali. Olin justkui nurka aetud ega saanud end kuidagi aidata nagu keegi oleks ahistanud. Ja siis nad soovad alati kambakesi, mis tahendab ei noudele. Vot, taolised vaikekodaniku probleemid.
Nalja saab siin ikka ka...kirjutan siis uhe ules, ei teagi, kas enam on nii humoorikas, kuid sel hetkel oli- pole ammu nii sudamest naernud. Jaa...mangisime kaarte ja moned vaatasid telekatoas filmi, tuba oli rahvast tais. Otsustasime, et kaotaja peab minema vaikselt ruumi, sonagi lausumata lulitama televiisori valja ning ise oue tulema. Saksa tudruk Mitra kaotas, laksime koik temaga kaasa, jaime uksele vaatama, puudes aga naeru tagasi hoida. Ta ise oli nii narvis, sisenes, pusis midagi teleka ees, ei leidnud nuppu ules, kuni lopuks kinni ta lakski. Heheee, see ei kola enam uldse nii naljakalt, aga me koik aina naersime ja naersime. Hosteli elu- pidevalt keegi motleb valja igasuguseid lollakaid asju. Naiteks inglane Johnny loi hostelile aia, kus kasvavad erinevad taimed, mis keegi kaasa votnud oma too juurest. Big Mama's Garden, kuna uks ulemus on paks ja oel tadi. Ahjaa, hostelis kaivad jutud, et ma olevalt oosel kellegagi seksinud, kuna voodi tegi haalt ja varises. Ja moni oli kohe eriti huvitatud, kellega ometi...kui isegi teaks, heh. Tegelikult minu voodi liigub ja kriksub isegi siis, kui satin kasvoi tekki ning monikord ma ei saa und ja vahkren, kuna uks krigistab hambaid, teine norskab...
Ja kas toesti on Mart Poom koige kuulsam eestlane?
Sunday, May 3, 2009
Paprikas
Nii, paprikaid sorteerin ja pakin. Lubati juunini tood. Jaa vot siis tuleksingi koju. Hehe.
Subscribe to:
Comments (Atom)