Sydney. Suurem ja uhkem kui Perth. Siin on enam ohku ja tunne on marksa positiivsem kui kuue kuu eest Perthi saabudes. Viimane pigem ehmatas mind, puudus jume. Endalegi ullatuseks, see jume ja oma tunne tekkis ajaga, inimestega, kes tee peale juhtusid ning ma ei soitnud lennujaama "lopuks ometi" tundega. Otsisin oma pilguga auto tagaaknast veel kord ules need tornid, mis naitavad alati suuna katte Perthi kesklinna. Heh, head aega! Ja minuga on inimene, kellele tahaksin nii vaga oelda, et meie minek on hea, aga ma ju ei tea. Jalle me vaikime.
Motlesin inimestele, kellega olen kohtunud- ikka igasuguseid! Nad on samamoodi tulnud ara. Tulnud avastama ja tutvuma. Ka nemad igatsevad oma lahedasi. Me ei oota uksteiselt midagi ehk vaid meeldivat seltskonda, lihtsalt suhtleme, kuni kord jatta huvasti. Moni aga iseenesest puurib sugavamale ning kui sellistele isikutele tuleb korduvalt soovida koike paremat, siis, jah, kaobki loplikuse loplikkus. Voib-olla on see hea, siis pole nii tugevat kurvastust, kuna ehk naen neid taas. Veel meeldivam, kui keegi neist tegelikult voorastest hoolib ja mina neist. Monikord, eriti viimastel kuudel, satuvad teele inimesed, kellega suhtlengi suhtlemise parast. Nad on ju toredad. Ja mingi hetk tajun, ma lahen neile korda rohkem kui oleksin uskunud, siis aga tulebki oelda head aega. Kallistan ja jalutan minema toenaoliselt viimast korda neil tanavail. Pillimehed tanava nurkades mojuvad monusalt. Ma ei ole kurb, meenutan Perthi siiski heaga.
Olemegi joudnud Sydneysse, jatnud uuesti koik turvalise selja taha , et alustada otsast peale. Peatume hostelis, voodivedrud annavad endast marku igal liigutusel, pea all on justkui vaid padjapuur, kui ma seda aeg-ajalt kohendan, siis nagu oleks rohkemat. Magan nari ulemisel voodil, motlen hirmuga, mil end sealt alla keeran. Minuga ju juhtub. Naiteks eile jalutasime poodi, ostsin shampooni ja palsami, hostelisse joudes oli kilekotis vaid shampoon. Kotis oli auk. Vahemalt jai shampoon. Olgem roomsad. Kulgemine labi roomu, labi ette juhtunud ja kaasatud tegemiste. Nuud vaja leida too, et votta ette jargmised motted ning siis naaseda. Ja jallegi alustada. Ei, ikka jatkata pooleli jaanud teed.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment