Grill

Praegu olen Bundabergi grillimiskohas, mis asub keset linna joe aares. Tana tood pole, no nad ei anna tood, mis siis ikka teha, tuleb tulla grillima. Alguses polnud sugugi tuju, aga ei, pole mingit jorutamist. Votsin kampa koos inglaste, iirlase, sakslase ja isegi uhe austraallasega. Jaaa, siin on net ning muusika mangib kolarites, hetkel Oasis- oigemini viimane tund aega. Mulle nad meeldivad. Ja mis koige lahedam, leidub ka toesti toredaid sakslasi. Ootan nuud vortsikesi.

Ohtul pool kaheksa pannakse taas ules toolist ja me koik saame naha. Nagemiseni=)

Northside hostel

Olen hostelis, tulin just eestlaste juurest, neil televiisor. Jah-jah, ikka end huvid koikjal...vaatasime siis siinset tantsusaadet. Mulle meeldib koige rohkem Amy.

Viimased neli paeva olen korjanud mandariine, homme samuti, aga utlen vist selle too ara ja loodan saada parema. Kui ei proovi, siis ei saagi ju teada. Onju? No olge nuud minuga nous. Aitah!

Ja siis tana soin makarone ning mandariine. Homme on mul poepaev, siis vist votan hoopis riisi. Ikkagi vaja vaheldust.

Vasinud olen. Ronin nari ulemisele voodile, mis hirmsasti kriuksub ja naaksub, kuid seal ma magan. Madrats on vajunud lohku ning ukse ees larmavad koreakate kamp. Nad on tegelikult toredad, kuid raagivad ainult ja valjult korea keelt. Mina ei saa midagi aru. Oskan vaid oelda tere ja et mul on koht tuhi. Kaks vaga vajalikku lauset. Mingi paev uks lubaski suua teha ning minu all magav hiina tudruk lubas samuti...eks ma teen neile kartulit ja kastet.

Aga ma siis lahen tuttu.

Ootan paikest, jah, uskumatu

Hosteli hoov. Bundabergis, tosi. Laupaev, paljudel pole tana tood. Lesivad, soovad, jutustavad, mangivad kaarte voi vaikivad ning ootavad. Nad koik ootavad midagi siin palmipuude ja paikese seltsis. Nad on backpackerid. Me oleme siin Bundabergi linnas uhiselt backpackerid, kes ootavad tood, et taas liikuda edasi voi tagasi, kes kuidagi. Kui vaid saaks toole. Varsti plaanime luua hosteli vastase revolutisooni ning uuri mitte makste, heh.

Linn on oma olemuselt justkui vaikne, kuid pimedas ei soovitata ringi hulkuda, eriti mitte sillal, mida just meie hosteli elanikud peavad kasutama, kui vaja tulla kesklinna. Eelmine aasta tapeti sillal kolm ja moned ka vagistati, pussitati silla all. Eks ta ole. Backpackerid saavad tihti keretaie, kuna votavad kohalike too, noh, mis Sa oskad kosta. Mul on ju endal nuga, teadagi.

Mind ei hairi, et olen kusagil ja mul pole siin miskit peale hakata ning et minu umber on inimesi toesti koikjalt. Mulle ei lahe nad korda. Voin ju moelda (ja ma ka teen seda), et nuud istun kampa, suhtlen, naeratan ja seletan Eesti kohta ja miks ma ikkagi tulin siia Austraaliasse ning kusin taolisi kusimusi vastu. Voi kasvoi siinsed eestlased- las nad siis olla. Mitte praegu. Ma pole kibestunud ega sugugi stressis, pole suurt midagi. Ehk mandunud.

Tana on vaga ilus ilm. Parajalt paikest, pilvi ja kergendav tuuleiil. Koikjal on roheline. Puudel on erksad viljad, sisalikud vudivad ringi, linnud on suured ja hirmus pika nokaga, vist hiibised. Ja oot, need on vist bananaaid seal puu otsas. Maakoht. Vot, lennuk lendab ule pea, ei tea, kuhu ta teel. Me peseme praegu pesu, oigemini see nn pesumasin keerutan meie hilpe, et pollul oleks puhas ja roomus meel. Me ju oleme roomsad, oigus? Lihtsalt uks igatseb uhte ja teine teise kohta, tuleb vaid oodata. Ja mis siin tuhermaa maigulises linnas muud ikka teha, oleks see siis kasvoi tuhermaa. Tean, see tuhermaa valmib siin uleval juuste pahmaka all. Kasvavad liiga kiiresti.

* * *

Selline laupaev oli nadala eest. Tana on teisipaev. Kaks paeva on ladistanud vihma, toole ei saa, sest mandariine ei korjata marjaga. Eile olin ainult hostelis, vaatasime filme, mangisime kaarte, kuulasin muusikat, kirjutasin...ja motlesin, et kui pole koduigatsust, siis justkui polegi midagi. Homme on taevas paikseline ja mandariini tunnid aina taituvad. Varsti lahen poodi ja luban endale liha, heh. Kartuleid vist ka. Mmm.

Anna laks ka ara, ta on tagasi Perthis, aga mina olen Bundabergis. Taitsa huvitav on olla nuud paris uksi, usun, et see on vaid hea kogemus.

Pold 2

Ikka istutan, kull aga paprikaid ja kasitsi, see pole mitte vahva. Raske on liikuda, nii jalad kui selg kange. Sel nadalal voi jargmisel saab seegi too labi. Ja nii siis ongi.

Ja keegi ei kirjuta kah. No vot.

Põld

Aeg-ajalt saan vagude vahele tööle, tegelikult viimased kolm päeva lausa traktori taha toolile ja taimi istutama. Täitsa mõnus töö, vist parim, mida annab põllul teha. Täna tõmbasime veel rohtu välja, üldiselt jalutasime niisama vagude vahel. Kui nii ka jätkuks, siis olen kindlasti juuniks kodus. Esmaspäeval aga olime vaid kaks tundi põllal, sest tomatid said otsa. On Austraalia.