Raamatukogu pannakse kinni. Utlen kiirelt, et mul oli monus nadalavahetus, nii koige kehvem kui parim toopaev kui ka vahva laupaeva ohtu!
Tana kulastasin jalle muusikapoodi, sattusin taas mingi odava peale, tulin kolme uuega valja. Ei tohi enam minna. Ja raamatupoed pean hulgama, ma ei joua seda kohvrit varsti liigutada. Nietzsche, Thus Spoke Zarathustra, vot tak!
Makarooonid mind ootamas. Minek.
Monday, October 27, 2008
Monday, October 20, 2008
35 kraadi
Suplesin ookeanis, eile. On ikka lained. Astun paar sammu, vesi loob ule pea ja viib mind enesega kaldale ning olengi kapukil liivas, siis tuleb jalgade juurest tagasi ja olen jallegi eemal kaldast. Ujuda saab vaid sugavamal, ma sinna aga ei kipu, elavad siin igasugused elukad, ma vaataks neid kaugemalt.
Oli puhkepaev, peesitasime rannal ning ohtul jalutasime pargis. Tana taas vaba, istun raamatukogus, siin jahe- minu arvates pole 35 kraadi uldse vahva, kuidas inimesed nonda elavad, kole. Ohk, ohk...tahan koju, hehehee...Ma ei tule veel kuhugi, lahen vaid edasi.
Kohtumiseni,
Greete
Oli puhkepaev, peesitasime rannal ning ohtul jalutasime pargis. Tana taas vaba, istun raamatukogus, siin jahe- minu arvates pole 35 kraadi uldse vahva, kuidas inimesed nonda elavad, kole. Ohk, ohk...tahan koju, hehehee...Ma ei tule veel kuhugi, lahen vaid edasi.
Kohtumiseni,
Greete
Monday, October 13, 2008
Mercury
Ja olemegi taas esmaspaevas. Muidugi, raamatukogus. Moodunud kakatuud, kolmapaeval poorduvad tagasi, tapsemalt 9.50, et siis ohtul minna ja uuesti saabuda jargmise paeva hommikul kell 8.20 ja nii edasi kuni puhapaeva ohtuni, mil olen omadega kontoris, vajun toolile ning vaatan, kuidas rahamasin poriseb. Numbrid aina kerkivad, seda neil. Aga nadala lopus saab vahemalt tasuta olut/veini ning pizzat-preemiaks/lohutuseks.
Kakatuude tempos liiguvad ka toanaabrid, hetkel pesitsemas sakslasest matemaatik-bioloog, ihkab tema kord olla opetaja. Minu uleval voodis vahetuvad nad nii kiiresti, et ma ei joua silmi avadagi. Tousma aga peab, minna ja huuda moodujatele: "Donations for the enviornment!" Jah, kasutan teist lauset, see ei viita sugugi inimeste paremale arusaamisele. Seisan ja seisan, ikka veel seisan, nad lahevad minust vaikides voi irvitades mooda. Ma Naeratan, Roomustan, Naljatlen justkui Kloun ja lopuks ma loobun, aitab. Loon purgi kotti ja sisenen sel korral ise poodi, pakk kropse kassasse ning parki. Taimed on ju nonda voorad, igasuguseid toone, kujusid, suuruseid- pole aimugi. Avan Smith'sid ning pool sisust kadunud, ahh, vudin tagasi toopostile, unistuste nimel (kusagil varjul, vaid vaja ules leida). Ette jaab pood vagijookidega- votsin kaks siidrit. Siin on lahja Henry (palju Hundis ongi?) ning siider Mercury, huvitav, miks ma selle kasuks otsustasin? Pistsin molemad kotti ja joudsin koguda 1,5 tundi raha. Eile ei olnudki pizzat.
Einestasin hostelis, votsin oma taldriku ja Mercury ning olin taitsa uksi hosteli hoovis. Aeg-ajalt on vaja olla ainult oma motetega. Monus. Valjas oli juba pime ja natuke jahe. Votsin telefoni ning kuulasin pausidega tuttavat haalt, ei osanudki palju oelda, kuid tunne oli hea! Lopetasin kone ja minu juurde tuli uks Korea poiss, ajasime natuke juttu- ta on vaikne ja vahva huumoriga, molemad oleme inglise keeles hkm. Vasimus rohus, seega sisenesin oma tuppa, kuulasin muusikat ning joudsin paar rida kirja saada, kui helistas mulle Anna: "Kus sa oled? Tule kohe valja, onnetus on juhtunud!" Haarasin salli ning kiirustasin valja. Uks tudruk nuttis, inimesed valjas, kes utles, et gaasiplahvatus ja kes utles, et mingi muu asi laks katki...nagu ikka- koigil oma versioon. Tegelikult oli meie korvaltoas paari omavaheline kahmlus, mees kurjustas naisega, lasi rusikad kaiku. Armas. Tuba oli segamini, aken puru, naine nuttis ja kimus suitsu, mees oli ammugi minema plaganud. Tuba jai tuhjaks. Mingi aeg oosel tuli mees oma asju votma. Ta on suur ja turske, istusime Annaga kahekesi voodil, kustutasime tule ja uksest valja ei kippunud. Hommikul nagin tudrukut, utles, et korras...Kes teab.
Tana oli pisike shopping. Moned pluusid ja mitte ainult must-valge, varve on ka! Ning neli uut cd'd, ma ei saa enam kuhugi muusikapoodi minna, sest nad teevad vastikult haid allahindlusi, olime Annaga lausa ahastuses. Nii palju. Koik Queeni albumid alla 100.-, ma ei suutnud neist vaid uhte votta, seega jatsin sel korral korvale. Mul on praegu uue ja tundmatu katsetamise aeg, sest vanaga jaab alati oma salaniit. Noh, ei ole ju need plaadid midagi uued...REM, Morrissey, David Bowie ja siis uks taiesti vooras, lihtsalt votsin- Anna ultes, et on kuulnud. Varsti ostan End Of Fashion'i- kuulasite? Ahjaa, teised kaks bandi olid tol laupaeva ohtul Harlequin League ja The Seabellies, viimane meeldis mulle eriti! Ja siis minu nimekirja lisanduvad uued nimed nagu Kings of Leon, Franz Ferdinand, Interpol...jah, tean neid ennegi, kuid alles nuud tarniga!
Mina nuud lopetan, tahan kirjutada paar kirja vastu ja siis teist siidrit manustama. Marcury oli hea! Vaart oma nime!
Tsi-tsei (Taiwaanis oeldakse nonda. Vist.)
Kakatuude tempos liiguvad ka toanaabrid, hetkel pesitsemas sakslasest matemaatik-bioloog, ihkab tema kord olla opetaja. Minu uleval voodis vahetuvad nad nii kiiresti, et ma ei joua silmi avadagi. Tousma aga peab, minna ja huuda moodujatele: "Donations for the enviornment!" Jah, kasutan teist lauset, see ei viita sugugi inimeste paremale arusaamisele. Seisan ja seisan, ikka veel seisan, nad lahevad minust vaikides voi irvitades mooda. Ma Naeratan, Roomustan, Naljatlen justkui Kloun ja lopuks ma loobun, aitab. Loon purgi kotti ja sisenen sel korral ise poodi, pakk kropse kassasse ning parki. Taimed on ju nonda voorad, igasuguseid toone, kujusid, suuruseid- pole aimugi. Avan Smith'sid ning pool sisust kadunud, ahh, vudin tagasi toopostile, unistuste nimel (kusagil varjul, vaid vaja ules leida). Ette jaab pood vagijookidega- votsin kaks siidrit. Siin on lahja Henry (palju Hundis ongi?) ning siider Mercury, huvitav, miks ma selle kasuks otsustasin? Pistsin molemad kotti ja joudsin koguda 1,5 tundi raha. Eile ei olnudki pizzat.
Einestasin hostelis, votsin oma taldriku ja Mercury ning olin taitsa uksi hosteli hoovis. Aeg-ajalt on vaja olla ainult oma motetega. Monus. Valjas oli juba pime ja natuke jahe. Votsin telefoni ning kuulasin pausidega tuttavat haalt, ei osanudki palju oelda, kuid tunne oli hea! Lopetasin kone ja minu juurde tuli uks Korea poiss, ajasime natuke juttu- ta on vaikne ja vahva huumoriga, molemad oleme inglise keeles hkm. Vasimus rohus, seega sisenesin oma tuppa, kuulasin muusikat ning joudsin paar rida kirja saada, kui helistas mulle Anna: "Kus sa oled? Tule kohe valja, onnetus on juhtunud!" Haarasin salli ning kiirustasin valja. Uks tudruk nuttis, inimesed valjas, kes utles, et gaasiplahvatus ja kes utles, et mingi muu asi laks katki...nagu ikka- koigil oma versioon. Tegelikult oli meie korvaltoas paari omavaheline kahmlus, mees kurjustas naisega, lasi rusikad kaiku. Armas. Tuba oli segamini, aken puru, naine nuttis ja kimus suitsu, mees oli ammugi minema plaganud. Tuba jai tuhjaks. Mingi aeg oosel tuli mees oma asju votma. Ta on suur ja turske, istusime Annaga kahekesi voodil, kustutasime tule ja uksest valja ei kippunud. Hommikul nagin tudrukut, utles, et korras...Kes teab.
Tana oli pisike shopping. Moned pluusid ja mitte ainult must-valge, varve on ka! Ning neli uut cd'd, ma ei saa enam kuhugi muusikapoodi minna, sest nad teevad vastikult haid allahindlusi, olime Annaga lausa ahastuses. Nii palju. Koik Queeni albumid alla 100.-, ma ei suutnud neist vaid uhte votta, seega jatsin sel korral korvale. Mul on praegu uue ja tundmatu katsetamise aeg, sest vanaga jaab alati oma salaniit. Noh, ei ole ju need plaadid midagi uued...REM, Morrissey, David Bowie ja siis uks taiesti vooras, lihtsalt votsin- Anna ultes, et on kuulnud. Varsti ostan End Of Fashion'i- kuulasite? Ahjaa, teised kaks bandi olid tol laupaeva ohtul Harlequin League ja The Seabellies, viimane meeldis mulle eriti! Ja siis minu nimekirja lisanduvad uued nimed nagu Kings of Leon, Franz Ferdinand, Interpol...jah, tean neid ennegi, kuid alles nuud tarniga!
Mina nuud lopetan, tahan kirjutada paar kirja vastu ja siis teist siidrit manustama. Marcury oli hea! Vaart oma nime!
Tsi-tsei (Taiwaanis oeldakse nonda. Vist.)
Tuesday, October 7, 2008
Teisipaev
...homme toole, tana raamtukogus. Enne mulistasin taas basseinis, isegi valjas. Siin kisub aina palavamaks. Natuke paikest lasin ka oma valgele ihule. Sel korral olime koos Korea ja Jaapani poistega, no mis poisid nad enam on- 26.aastased. Ujumine on ikka loogastav.
Laupaeva ohtul varskendasime end kohaliku muusikaga. Laksime kuulama uhte, saime kolm. Peaesineja oli End Of Fashion, kusjuures vagagi monus kuulamine. Praegu veel kahe teise esineja nime ei tea, kuid plaanin valja uurida, sest needki olid vaart kaup. Hea rock! Just seda kulastust oligi vaja, andis palju energiat. Jargmine paev oli palju kergem kakatuude eest voidelda.
Nuud aga kiireid nuudleid pugima. Mhmh, jalle!
Laupaeva ohtul varskendasime end kohaliku muusikaga. Laksime kuulama uhte, saime kolm. Peaesineja oli End Of Fashion, kusjuures vagagi monus kuulamine. Praegu veel kahe teise esineja nime ei tea, kuid plaanin valja uurida, sest needki olid vaart kaup. Hea rock! Just seda kulastust oligi vaja, andis palju energiat. Jargmine paev oli palju kergem kakatuude eest voidelda.
Nuud aga kiireid nuudleid pugima. Mhmh, jalle!
Monday, October 6, 2008
Thursday, October 2, 2008
Hello! How was your day? (O toke sine?)
Hasti. Saan pidevalt etteheiteid, et ma siia pohjalikumalt ei kirjuta- rohkem raagin muud ja naljatlen. Andeeksi, mulle meeldib huumor ja mul on just seda oelda, mis ma siia kirja olen pannud. Aga olgu.
Kaitsen endiselt kakatuusid. Nagin neid ka ise puu otsas, pidasin pausi ja keda ma naen- mustad kakatuud punase sabaga. Toesti, voimsad linnud ja nii larmakad. Inimesed kas armastavad neid voi vihkavad, ahjaa, voi ei saa aru, millest ma konelen. Asun ikkagi umbkeelsete paradiisis. Uhel paeval kiideti minu inglise keelt ja peaaegu samal hetkel karjus uks mees ule poe, et ma rohkem ei raagiks- oppigu ma enne keel selgeks, kui asun seletama. Ohtuti putran koreakatega voidu voi kuulan lolli naoga, kuidas iirlased kihutavad sonu suust valja oma eriti porutava aktsendiga- mitte kui midagi ei moista. Seisan ja motlen, et pole motet ule ka kusida niikuinii passin sama targalt edasi. Viimased paevad, kui olen pidanud terve paeva naeratama ja annetusi paluma, siis hostelisse joudes ei joua kellegagi juttu puhuda. Soon ja viskan narisse pikali, kuulan muusikat ja aeg-ajalt kirjutan, loen. Tuba on vastikult hamar, seega ei ole monus valgust puuda. Enda muusika omamine on parim otsus, mis sai kotti pakitud, lahutamatu kaaslane, mis ohtuti tuleb lulitada korvu kolama. Nonda nagu jutustaks talle paevasundmuseid. Korvaklapid kaitsevad mind ka hairivatest helidest, mida meie vahetuvad toanaabrid tekitavad. Oudne!
Tulin mina vahvalt toopaevalt, keeran ukse lahti ja uus mees toas, nonii, korras. Ma ei maletagi, kus kohast parit, taas mingi imepaik. Alkoholi aroomidega tuup. Panin klapid pahe ja natukese aja parast kuulatan- jah, ta norskab. Muusika valjemaks. Ohoo, tuppa astub veel uks uus noormees, pikk mustanahaline, kelle pukstevarvel umber kintsude ja tossud kui pirakad suusasaapad. Tutvuda me ei joudnud. Ta pani voodilinad paika ja hakkas riietuma. Ma proovisin viisakalt edasi kirjutada, tema aga keksis ringi, lopuks tombas dressipuksid jalga ja puges teki alla. Koige olulisem- magades on ikka nokamuts peas, mille all omakorda ratik. Jou-jou!
Ega ma siis ainult poodide ees ja hosteli veetlevates ruumides ole. Ja raamatukogus. Ja toidupoes. Teisipaeval kaisin Anna, LB(koreakas) ja hiina poisiga ujumas. Basseinis. Seal oli valibassein ka nagu "Meie salajases elus" labis peategelane pikkuseid ning arutas sobrannaga igasuguseid teemasid. Sel korral ma sinna ei sulpsanud, ohtuti on ohk paris jahe, poleks uskunudki. Koik aga ahvardavad suure kuumaga, mis varsti tulekul. Natuke voiks soojemaks minna, jaa. Hea oli ule pika aja end liigutada. Peale treeningut viis meid hiinakas sooma Hiina restorani, kus ta ise tootab. Kusimus: kui osav on Greete (haaldage Griit, mhmh) pulkadega? Hehee. Lobus ja kohatu narvi ajav, kui koht koriseb ning nouab manustamist. Hakkama saime! Soolased toidud olid vaga maistvad (ma sellest piprast pikemalt ei kirjutaks, mille ara soin...), kuid need magustoidud...kuna hiina kutt on oma tootaja, siis ta toi meile neli erinevat potsikut, onneks nelja peale. Vahepeale Annaga soovitasime eesti keeles, et ara seda voi teist vaga usinalt hakka sooma. Konna munad kookospiimas olid omaparased, ka nii rohelised kui punased oad, mis olid magusad nagu meil on rosinakissell. Neljas maiuspala oli tarretise moodi, heh, maitses hulga kehvemini. Kogemus oli vahva! Mind on hakanud huvitama Aasia kook, neil on nii palju eriskummalisi toite, toiduaineid ning valmistamise nippe. Juba riisi keetmisel mitmed reeglid- ponev! Voib-olla kui tagasi koju naasen, siis ei kupsetagi enam podraliha, vaid vorbin riisipirukaid. Oii, ma igatsen podraliha ja ema kartuliputru. Siin on imelikud kartulid, valged ja maitsetud. Selleparast, et pinnas liivane ja muld kallis. Naete, ma opin iga paev midagi uut.
Eile looderdasin, polnud usin annetuste koguja. Avastasin, et laheduses jogi, lopetasin too varem, jalutasin joe aarde, istusin maha ning mugisin pirukat. Veetsin seal mitu tundi. Vaatasin vett ja teiselpool kaldal olevaid torne, tuledes linna. Monus iseendaga olemine. Motlesin paadile, seal viibijatele ning ule parda viskunutele. Valja ei nuputanud midagi. Pigem avastasin end kajakaga vestlemas. Ostsin pileti ja astusin ferry'le, uletasin joe, kus mind voeti autole ning kontorisse raha lugema. Tagasi backpackeris.
Tana on uus paev, minek parki ja Coldplay uus plaat meeldib mulle endiselt. Death and all his friends.
Seilame edasi, tuurimehed!
Kaitsen endiselt kakatuusid. Nagin neid ka ise puu otsas, pidasin pausi ja keda ma naen- mustad kakatuud punase sabaga. Toesti, voimsad linnud ja nii larmakad. Inimesed kas armastavad neid voi vihkavad, ahjaa, voi ei saa aru, millest ma konelen. Asun ikkagi umbkeelsete paradiisis. Uhel paeval kiideti minu inglise keelt ja peaaegu samal hetkel karjus uks mees ule poe, et ma rohkem ei raagiks- oppigu ma enne keel selgeks, kui asun seletama. Ohtuti putran koreakatega voidu voi kuulan lolli naoga, kuidas iirlased kihutavad sonu suust valja oma eriti porutava aktsendiga- mitte kui midagi ei moista. Seisan ja motlen, et pole motet ule ka kusida niikuinii passin sama targalt edasi. Viimased paevad, kui olen pidanud terve paeva naeratama ja annetusi paluma, siis hostelisse joudes ei joua kellegagi juttu puhuda. Soon ja viskan narisse pikali, kuulan muusikat ja aeg-ajalt kirjutan, loen. Tuba on vastikult hamar, seega ei ole monus valgust puuda. Enda muusika omamine on parim otsus, mis sai kotti pakitud, lahutamatu kaaslane, mis ohtuti tuleb lulitada korvu kolama. Nonda nagu jutustaks talle paevasundmuseid. Korvaklapid kaitsevad mind ka hairivatest helidest, mida meie vahetuvad toanaabrid tekitavad. Oudne!
Tulin mina vahvalt toopaevalt, keeran ukse lahti ja uus mees toas, nonii, korras. Ma ei maletagi, kus kohast parit, taas mingi imepaik. Alkoholi aroomidega tuup. Panin klapid pahe ja natukese aja parast kuulatan- jah, ta norskab. Muusika valjemaks. Ohoo, tuppa astub veel uks uus noormees, pikk mustanahaline, kelle pukstevarvel umber kintsude ja tossud kui pirakad suusasaapad. Tutvuda me ei joudnud. Ta pani voodilinad paika ja hakkas riietuma. Ma proovisin viisakalt edasi kirjutada, tema aga keksis ringi, lopuks tombas dressipuksid jalga ja puges teki alla. Koige olulisem- magades on ikka nokamuts peas, mille all omakorda ratik. Jou-jou!
Ega ma siis ainult poodide ees ja hosteli veetlevates ruumides ole. Ja raamatukogus. Ja toidupoes. Teisipaeval kaisin Anna, LB(koreakas) ja hiina poisiga ujumas. Basseinis. Seal oli valibassein ka nagu "Meie salajases elus" labis peategelane pikkuseid ning arutas sobrannaga igasuguseid teemasid. Sel korral ma sinna ei sulpsanud, ohtuti on ohk paris jahe, poleks uskunudki. Koik aga ahvardavad suure kuumaga, mis varsti tulekul. Natuke voiks soojemaks minna, jaa. Hea oli ule pika aja end liigutada. Peale treeningut viis meid hiinakas sooma Hiina restorani, kus ta ise tootab. Kusimus: kui osav on Greete (haaldage Griit, mhmh) pulkadega? Hehee. Lobus ja kohatu narvi ajav, kui koht koriseb ning nouab manustamist. Hakkama saime! Soolased toidud olid vaga maistvad (ma sellest piprast pikemalt ei kirjutaks, mille ara soin...), kuid need magustoidud...kuna hiina kutt on oma tootaja, siis ta toi meile neli erinevat potsikut, onneks nelja peale. Vahepeale Annaga soovitasime eesti keeles, et ara seda voi teist vaga usinalt hakka sooma. Konna munad kookospiimas olid omaparased, ka nii rohelised kui punased oad, mis olid magusad nagu meil on rosinakissell. Neljas maiuspala oli tarretise moodi, heh, maitses hulga kehvemini. Kogemus oli vahva! Mind on hakanud huvitama Aasia kook, neil on nii palju eriskummalisi toite, toiduaineid ning valmistamise nippe. Juba riisi keetmisel mitmed reeglid- ponev! Voib-olla kui tagasi koju naasen, siis ei kupsetagi enam podraliha, vaid vorbin riisipirukaid. Oii, ma igatsen podraliha ja ema kartuliputru. Siin on imelikud kartulid, valged ja maitsetud. Selleparast, et pinnas liivane ja muld kallis. Naete, ma opin iga paev midagi uut.
Eile looderdasin, polnud usin annetuste koguja. Avastasin, et laheduses jogi, lopetasin too varem, jalutasin joe aarde, istusin maha ning mugisin pirukat. Veetsin seal mitu tundi. Vaatasin vett ja teiselpool kaldal olevaid torne, tuledes linna. Monus iseendaga olemine. Motlesin paadile, seal viibijatele ning ule parda viskunutele. Valja ei nuputanud midagi. Pigem avastasin end kajakaga vestlemas. Ostsin pileti ja astusin ferry'le, uletasin joe, kus mind voeti autole ning kontorisse raha lugema. Tagasi backpackeris.
Tana on uus paev, minek parki ja Coldplay uus plaat meeldib mulle endiselt. Death and all his friends.
Seilame edasi, tuurimehed!
Subscribe to:
Comments (Atom)