Greetel on uus too! Tema valmistab Rootsi restoranis Miss Maud voileibu ja talle meeldib, seal on sobralikud inimesed, isegi muusika taustaks! Ta ei hulga keskkonda, aga elagu voileivad! Kohal peab olema hommikul kell kuus, siis on veel pime ning tanavatel liiguvad hinged, kes ehk polegi magama joudnud. Uskumatu, kuid sellisel kellaajal kaib elu. Nuud on tood tehtud iga kell- utle vaid aeg ning Greete utleb too, heh. Mis see ka ei tahendaks.
Uleeile oli vaike grillpidu, sel korral lahkus koreakas John, tema on vahva kuju- alati sai nalja. Soime ja joime, ohtu lopuks olime omadega taas karaoke baaris, ei tea, mis tava see on, kuid lobus oli jallegi! Pidevalt kolasid korea keeles laulud, istusime ja kuulasime ballaade- jarsku hakkasid viis korea poissi nonda mollama. Koik korraga laulsid, huplesid ja tegid vagagi kummalisi tantsuliigutusi, pole ammu nii sudamest naernud. Voh, Eesti poisid- millise laulu ajal tee nii poordesse laheksite? Tapselt.
Teate, homme voib juhtuda, et ostetakse fotoaparaat...Koike voib juhtuda. Naiteks praegu laheb Greete hostelisse rummipalle maiustama (siin on vaid uks koht, kus neid saab osta ning need on mmm-maitsvad!) ning lukab arvutisse Coldplay dvd! Kell viis aratus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Ooo, võileivategu on mulle tuttav. Varaste ärkamistega võileivategu. Mulle tuleb küll kerge oksemaik suhu kui mõtlen, et peaks kell viis ärkama, aga ei, muidu tundub ju tore. (ÖÄKK, kell vIIs!)
Noooop, mulle meeldib, praegu isegi paris palju meeldib! Maitsevad ka hasti.
Post a Comment