Su umber on vooras ja unistav linn

Paevast! Esmaspaevast! Tahendab see raamatukogu, sel korral hoopiski kolmandal korrusel. Esmaspaev, aga naete taitsa erinev. Ja ongi, Greete on nuud iga nadala esimesel paeval koristaja, kas pole vahva. Ja koik minu retke ja tulevase fotokaamera nimel! Kolm-neli tundi uhes majas korda loomas, kuukese voib ju teha. Ja ongi kaes november, kuidagi kahtlane tundub Perthist lahkumine selle kuu lopus, nii me aga oleme moelnud voib-olla siis hoopis jouludeks idarannikule, mitte ei tea.

Viimane nadal oli tais emotsioone. Uhel toopaeval avastasin jallegi lahedusest raamatukogu, huppasin sisse, et vaatada, kas keegi mulle midagi lakitanud. Sain niivord hea kirja, istusin ja lugesin veel, olin roomus ja kurb. Muigasin, muigasin...Naasen oma annatuste juurde, jaanud viimased 40 minutit, heliseb mobiil- ohoo, Allan. Ja seal nemad- minu onu, ema, vanaisa, hoikavad mulle tervitusi, seest kais selline jonksatus. Vahetasin mone sona koigi kolmega, vanaisa raakis, kuidas kais jahil ja soovad podralihavorsti, tundsin vist sel hetkel ka vorsti lohna. Lopetasin kone ja ei olnudki kindel, kas teha tood edasi, votsin aga oma topsiku ning seisin seal kusagil, molgutasin motteid.

"On hommikul punased kardinad ees..."

Oli uus toopaev ja veel uks ning kaes reede ohtu, mil napsutasin koreakatega. Oli pikk ja tore ohtu, jargmisel paeval toole ei lainud. Tahtsin puhata, natuke liig on seda keskkonna tood teha viis paeva jarjest. Laupaev, paev, mil tuli jatta esimest korda huvasti. Lahkusid kaks tudrukut Rootsist ning Korea poiss, ajal, mil nad just said mulle armsaks. Meisterdasime neile umbriku, kus uhel poolel Eesti kaart ja teisel pool Perthi oma, sisse pistsime eestikeelset muusikat ning kirja, ootasin terve paeva, et nad saabuksid hostelisse. Kell oli juba uksteist ohtul ning lopuks andsin kingi ule- nad olid meelitatud. Laksime (nemad, mina, Anna, Dennis, Joe) korea karaoke baari, heh, aga oli lobus! Meil oli oma ruum, kus laulsime (rohkem ikka nemad) ja oppisime taas paar tantsuliigutust Denniselt, tal on vaga omaparane liikumine. Olime vasinud ja igauks kusagil oma motetes. Kolas palju aeglaseid laule ja ma toesti nautisin, kuidas Joe ja Dennis neid laulsid, see polnud imal- nad olid selles hetkes. Tajusin, kuidas jalle oppisin midagi. Ma ei oska seda siia sonadesse panna, kui vaid inimesed suudaksid rohkem olla siirad. Aeg sai tais, jalutasime tagasi hosteli poole, lasin Sarahl ja Johannal mulle kirjutada, ostsin endale pisikese markmiku, kuhu moodujad saavad end jaadvustada- nemad olid esimesed, hea algus! Peatus ja ongi aeg jatta huvasti, kallistasime ning lubasime uuesti kohtuda (Rootsi ja Eesti seal samas), ometi valdas mind teadmine, et me ehk ei kohtu enam kunagi. Vaatasin neid, markasin, et neil on silmad niisked ning moistsin, et see aasta tulebki taoline- inimesed saabuvad, jatavad sinusse margi ning kaovad. Lehvitasime juba uksteisest kaugel olles ning kadusime nurga taha. Magada oli neli tundi, ei tea, millal uinusin, arkasin ja olin ise moistmata sudamest kurb. Mind soidutati poe ette, kinnitasin margid rinda, peaaegu hakkasingi toole, aga ei- ostsin poest energiajoogi ning maandusin kusagil kriketiplatsil, prantsatasin maha, lugesin, mida mulle varahommikul kirjutati...Ma ei saa aru, miks nende lahkumine mind nonda loi roopast valja, polnud me sugugi lahedased ega raakinud palju, aga just ajal, mil mul tekkis aratundmine ja siis koik need eelnevad emotsioonid...kirjutasin mitu lehekulge ja istusin seal omaette ule tunni. Siis kogusin vahelduva eduga raha, aga selleks polnud just parim paev, viimaks tudinesin, ostsin Mercury siidri ja olin taas platsil, ruupasin ja kirjutasin jalle. Oli ilus ilm.