Hasti. Saan pidevalt etteheiteid, et ma siia pohjalikumalt ei kirjuta- rohkem raagin muud ja naljatlen. Andeeksi, mulle meeldib huumor ja mul on just seda oelda, mis ma siia kirja olen pannud. Aga olgu.
Kaitsen endiselt kakatuusid. Nagin neid ka ise puu otsas, pidasin pausi ja keda ma naen- mustad kakatuud punase sabaga. Toesti, voimsad linnud ja nii larmakad. Inimesed kas armastavad neid voi vihkavad, ahjaa, voi ei saa aru, millest ma konelen. Asun ikkagi umbkeelsete paradiisis. Uhel paeval kiideti minu inglise keelt ja peaaegu samal hetkel karjus uks mees ule poe, et ma rohkem ei raagiks- oppigu ma enne keel selgeks, kui asun seletama. Ohtuti putran koreakatega voidu voi kuulan lolli naoga, kuidas iirlased kihutavad sonu suust valja oma eriti porutava aktsendiga- mitte kui midagi ei moista. Seisan ja motlen, et pole motet ule ka kusida niikuinii passin sama targalt edasi. Viimased paevad, kui olen pidanud terve paeva naeratama ja annetusi paluma, siis hostelisse joudes ei joua kellegagi juttu puhuda. Soon ja viskan narisse pikali, kuulan muusikat ja aeg-ajalt kirjutan, loen. Tuba on vastikult hamar, seega ei ole monus valgust puuda. Enda muusika omamine on parim otsus, mis sai kotti pakitud, lahutamatu kaaslane, mis ohtuti tuleb lulitada korvu kolama. Nonda nagu jutustaks talle paevasundmuseid. Korvaklapid kaitsevad mind ka hairivatest helidest, mida meie vahetuvad toanaabrid tekitavad. Oudne!
Tulin mina vahvalt toopaevalt, keeran ukse lahti ja uus mees toas, nonii, korras. Ma ei maletagi, kus kohast parit, taas mingi imepaik. Alkoholi aroomidega tuup. Panin klapid pahe ja natukese aja parast kuulatan- jah, ta norskab. Muusika valjemaks. Ohoo, tuppa astub veel uks uus noormees, pikk mustanahaline, kelle pukstevarvel umber kintsude ja tossud kui pirakad suusasaapad. Tutvuda me ei joudnud. Ta pani voodilinad paika ja hakkas riietuma. Ma proovisin viisakalt edasi kirjutada, tema aga keksis ringi, lopuks tombas dressipuksid jalga ja puges teki alla. Koige olulisem- magades on ikka nokamuts peas, mille all omakorda ratik. Jou-jou!
Ega ma siis ainult poodide ees ja hosteli veetlevates ruumides ole. Ja raamatukogus. Ja toidupoes. Teisipaeval kaisin Anna, LB(koreakas) ja hiina poisiga ujumas. Basseinis. Seal oli valibassein ka nagu "Meie salajases elus" labis peategelane pikkuseid ning arutas sobrannaga igasuguseid teemasid. Sel korral ma sinna ei sulpsanud, ohtuti on ohk paris jahe, poleks uskunudki. Koik aga ahvardavad suure kuumaga, mis varsti tulekul. Natuke voiks soojemaks minna, jaa. Hea oli ule pika aja end liigutada. Peale treeningut viis meid hiinakas sooma Hiina restorani, kus ta ise tootab. Kusimus: kui osav on Greete (haaldage Griit, mhmh) pulkadega? Hehee. Lobus ja kohatu narvi ajav, kui koht koriseb ning nouab manustamist. Hakkama saime! Soolased toidud olid vaga maistvad (ma sellest piprast pikemalt ei kirjutaks, mille ara soin...), kuid need magustoidud...kuna hiina kutt on oma tootaja, siis ta toi meile neli erinevat potsikut, onneks nelja peale. Vahepeale Annaga soovitasime eesti keeles, et ara seda voi teist vaga usinalt hakka sooma. Konna munad kookospiimas olid omaparased, ka nii rohelised kui punased oad, mis olid magusad nagu meil on rosinakissell. Neljas maiuspala oli tarretise moodi, heh, maitses hulga kehvemini. Kogemus oli vahva! Mind on hakanud huvitama Aasia kook, neil on nii palju eriskummalisi toite, toiduaineid ning valmistamise nippe. Juba riisi keetmisel mitmed reeglid- ponev! Voib-olla kui tagasi koju naasen, siis ei kupsetagi enam podraliha, vaid vorbin riisipirukaid. Oii, ma igatsen podraliha ja ema kartuliputru. Siin on imelikud kartulid, valged ja maitsetud. Selleparast, et pinnas liivane ja muld kallis. Naete, ma opin iga paev midagi uut.
Eile looderdasin, polnud usin annetuste koguja. Avastasin, et laheduses jogi, lopetasin too varem, jalutasin joe aarde, istusin maha ning mugisin pirukat. Veetsin seal mitu tundi. Vaatasin vett ja teiselpool kaldal olevaid torne, tuledes linna. Monus iseendaga olemine. Motlesin paadile, seal viibijatele ning ule parda viskunutele. Valja ei nuputanud midagi. Pigem avastasin end kajakaga vestlemas. Ostsin pileti ja astusin ferry'le, uletasin joe, kus mind voeti autole ning kontorisse raha lugema. Tagasi backpackeris.
Tana on uus paev, minek parki ja Coldplay uus plaat meeldib mulle endiselt. Death and all his friends.
Seilame edasi, tuurimehed!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
kas kajakad vestlevad austraalias samas keeles kui siin? mis liiki kajakad seal on?
ja mis mõttes konna munad? :) konna silmamunad, munasarjad v mis?
Heh, mitte ei tea, mis munad- koreakas utles, et konna munad. Ma kusisin samuti ule, et kas ikka Konna munad, mille peale sain vastu, et ja-jah. Mis ma siis enam edasi uurin...ei, peab uuesti kusima. Kummaline.
Kajakad. Liik. Tema, minu sober, oli vaiksem kui Eestis, suhtumiselt aga samasugune, meelsalt noolis minu saia. Mulle ju tegelikult ei meeldi linnud voi ehk ongi selles probleem, et ma hasti ei moista nende keelt.
Post a Comment