Mercury

Ja olemegi taas esmaspaevas. Muidugi, raamatukogus. Moodunud kakatuud, kolmapaeval poorduvad tagasi, tapsemalt 9.50, et siis ohtul minna ja uuesti saabuda jargmise paeva hommikul kell 8.20 ja nii edasi kuni puhapaeva ohtuni, mil olen omadega kontoris, vajun toolile ning vaatan, kuidas rahamasin poriseb. Numbrid aina kerkivad, seda neil. Aga nadala lopus saab vahemalt tasuta olut/veini ning pizzat-preemiaks/lohutuseks.

Kakatuude tempos liiguvad ka toanaabrid, hetkel pesitsemas sakslasest matemaatik-bioloog, ihkab tema kord olla opetaja. Minu uleval voodis vahetuvad nad nii kiiresti, et ma ei joua silmi avadagi. Tousma aga peab, minna ja huuda moodujatele: "Donations for the enviornment!" Jah, kasutan teist lauset, see ei viita sugugi inimeste paremale arusaamisele. Seisan ja seisan, ikka veel seisan, nad lahevad minust vaikides voi irvitades mooda. Ma Naeratan, Roomustan, Naljatlen justkui Kloun ja lopuks ma loobun, aitab. Loon purgi kotti ja sisenen sel korral ise poodi, pakk kropse kassasse ning parki. Taimed on ju nonda voorad, igasuguseid toone, kujusid, suuruseid- pole aimugi. Avan Smith'sid ning pool sisust kadunud, ahh, vudin tagasi toopostile, unistuste nimel (kusagil varjul, vaid vaja ules leida). Ette jaab pood vagijookidega- votsin kaks siidrit. Siin on lahja Henry (palju Hundis ongi?) ning siider Mercury, huvitav, miks ma selle kasuks otsustasin? Pistsin molemad kotti ja joudsin koguda 1,5 tundi raha. Eile ei olnudki pizzat.

Einestasin hostelis, votsin oma taldriku ja Mercury ning olin taitsa uksi hosteli hoovis. Aeg-ajalt on vaja olla ainult oma motetega. Monus. Valjas oli juba pime ja natuke jahe. Votsin telefoni ning kuulasin pausidega tuttavat haalt, ei osanudki palju oelda, kuid tunne oli hea! Lopetasin kone ja minu juurde tuli uks Korea poiss, ajasime natuke juttu- ta on vaikne ja vahva huumoriga, molemad oleme inglise keeles hkm. Vasimus rohus, seega sisenesin oma tuppa, kuulasin muusikat ning joudsin paar rida kirja saada, kui helistas mulle Anna: "Kus sa oled? Tule kohe valja, onnetus on juhtunud!" Haarasin salli ning kiirustasin valja. Uks tudruk nuttis, inimesed valjas, kes utles, et gaasiplahvatus ja kes utles, et mingi muu asi laks katki...nagu ikka- koigil oma versioon. Tegelikult oli meie korvaltoas paari omavaheline kahmlus, mees kurjustas naisega, lasi rusikad kaiku. Armas. Tuba oli segamini, aken puru, naine nuttis ja kimus suitsu, mees oli ammugi minema plaganud. Tuba jai tuhjaks. Mingi aeg oosel tuli mees oma asju votma. Ta on suur ja turske, istusime Annaga kahekesi voodil, kustutasime tule ja uksest valja ei kippunud. Hommikul nagin tudrukut, utles, et korras...Kes teab.

Tana oli pisike shopping. Moned pluusid ja mitte ainult must-valge, varve on ka! Ning neli uut cd'd, ma ei saa enam kuhugi muusikapoodi minna, sest nad teevad vastikult haid allahindlusi, olime Annaga lausa ahastuses. Nii palju. Koik Queeni albumid alla 100.-, ma ei suutnud neist vaid uhte votta, seega jatsin sel korral korvale. Mul on praegu uue ja tundmatu katsetamise aeg, sest vanaga jaab alati oma salaniit. Noh, ei ole ju need plaadid midagi uued...REM, Morrissey, David Bowie ja siis uks taiesti vooras, lihtsalt votsin- Anna ultes, et on kuulnud. Varsti ostan End Of Fashion'i- kuulasite? Ahjaa, teised kaks bandi olid tol laupaeva ohtul Harlequin League ja The Seabellies, viimane meeldis mulle eriti! Ja siis minu nimekirja lisanduvad uued nimed nagu Kings of Leon, Franz Ferdinand, Interpol...jah, tean neid ennegi, kuid alles nuud tarniga!

Mina nuud lopetan, tahan kirjutada paar kirja vastu ja siis teist siidrit manustama. Marcury oli hea! Vaart oma nime!

Tsi-tsei (Taiwaanis oeldakse nonda. Vist.)