Ootan Perthis, ikka siin

Ma ei tea, pole midagi raakida.

Ahjaa, teatris kaisin. Vahvad mehed, Lutsepp ja Baskin isiklikult. Nemad tulid Austraaliasse tuurile ja mul on selle ule hea meel. Toid kodust teatrit siia Perthi. Hiljem olid koik kutsutud aukonsuli juurde, kus oli inimesi nii saja ringis, vanu ja noori. Pakuti veini, olut, snakke ning jutustati, kes ja kuidas ja miks. Kes ruupasid vahem, kes aga hoopiski rohkem, nonda sai lopuks uks noormees tema hostelisse veetud ja isegi teki alla pandud. Tugevad Eesti tudrukud nagu me oleme. Ta arvas, et Ain oli temast vaimustuses. Loodetavasti, sest unistusi tuleb hoida. Uldse, elus on etapid, mis tuleb labi elada ning kull sujub. Minul sujub.

Tundub, et jaanud uks nadal Perthis, siis minek kuhugi louna poole viinamarju sorteerima. Ma ootan. Kas just farmitood, aga liikumist ning peale umbes 10 nadalat tood saabub puhkus, mil nii kuu ringi luusida ja aeg tulla koju. Seega neli kuud. Homme peaks selguma, kas ja millal minek farmi. Sai moeldud, et maandume Perthi paariks kuuks ning edasi, homme aga kukub viis kuud. Praegu paistab valgus pisut selgemalt, mis on hea. Eile oli taevas pilves, mis tegi mulle tosiselt roomu, midagi sellist, kui Eestis on kaua vihma sadanud, on sombune, pime ning akki naitab end paike. Monus.

Seega, homme.