Hirmsasti sooviksin kirjutada, sugugi ei tea, millest. Uldse ei tea.
Klappidest ulub Tracy Chapman, hmm, mitte tana, panen edasi. Jaa...Sa oled mul teine, sa oled mul teine, sa oled mul teine, sa oled mul teine, sa oled mul teeeinee, sa oled mul Teine. Teine. Teine.
Votan siis oma kasutad, kuhu teen sissekanded voi tulen raamatukokku, ootan jarjekorras ja nae, peale 20 mintutit prauhti keerlevale toolile. Uurin meilid ule ning siis lopetuseks avan blogi, loen, mis te kostunud ning vajutan New Post. Tuhi leht, jollitan ja jollitan...kuid ei, arvutil pole tuhja lehte, tal on igasugused varvilised kohad, kuhu klikkida, ei tekita niivord angi, kui monikord tuhi paberileht. Paber sunnib kirjutama, ometi on sinna raskem sonu ritta seada, paberil tuleb rohkem puuda ning kui siis pigistada ja venitada- see vasitab. Parem loon sel korral kaustad kinni. Oluline, et nad ei jaakski suletuks, sest paberil areneb mote paremini, mingisugune kummaline volu- suurema vooluga lehed justkui vestlevad. Ja nonda ma istun hoopis kompuutri taga.
...ma peaaegu vajutaksin ristile...
Lahen minema, seal on soe paike!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Greete, meil siin külmas oli eile öölaulupidu.
See oli vahva.
Tegelt oli eile soe. Mõned käisin lühikeste varrukatega isegi.
Päike paistis.
Aga tegelikult on ju ikkagi sügis.
Sinul on suvi :)
Perthi paike kuumutas, aga ookeani aares oli monus!=)
Post a Comment